Appi, meie suhtes on kolmas liige - ämm. „Mees lubas ämmale, et too võib meie lapse nime koos temaga valida. Minult ei küsinud keegi!“

Öeldakse ju ikka, et lapse kasvatamiseks on vaja tervet küla. Mõnikord võib aga juhtuda, et sellest külast on rohkem kahju kui kasu. „Kui rasedaks jäin, ostis mees nii vankri kui turvahälli ise ära oma emaga konsulteerides. Lihtsalt tuli ühel päeval koju, ise säras näost, et näe...ema aitas valida. Aga minul olid ju omad kriteeriumid,“ meenutab Liisel kurvalt.

Katja on abielus olnud 7 aastat ja koos abikaasaga on neil 3 last. Naine meenutab, et esialgu võluski teda kaasa juures just see, kui lähedane ta enda perega on. „Ma olin varem suhtes olnud pigem meestega, kes ohkasid kui nägid, et ema helistab. See oli nii värskendav, et tema käis hea meelega vanematel abiks, tundis nende käekäigu vastu huvi. See tekitas tunde, et talle saab loota ja ta on inimene, kellega ka ise pere luua.“

Katja sõnab, et ta ei eksinud ja just selline ta mees ongi. Küll aga ei osanud ta aimata, et kui nad ühel päeval ise pere loovad, mehe prioriteedid ei muutu. „Ma olen sotsiaalmeedias näinud videosid, kus meestel palutakse tähtsuse järjekorda panna oma ema, oma naine ja oma tütar. Need videod ärritavad mind, sest ma tean, et mu mees paneks ka täna esimeseks oma ema.“

Liisel tunnistab, et ei suuda enam kokku lugeda, mitu korda on mees kinosaalist või romantiliselt õhtusöögilt ära kõndinud pooleks tunniks, sest ema