Eva Kolditsa kolumn | Kõige kõledamad olid olukorrad, mil vanemad õed omavahel kokku hoidsid ja mind nende jaoks ei eksisteerinud

Istume neljakesi diivanil: mina, Ellen ja tema kaks külla tulnud sõbrannat. Kõik on endast väljas, sest äsja olid tüdrukud sõna otseses mõttes karvupidi koos.

Kui kaks tüdrukut põlevad väga kõrge emotsionaalse leegiga, siis kolmas istub sirge selja ja stoilise rahuga ning on selge, et sealt ei tule ühtegi selgitust.

Kuigi kahtlustan, mis põhjuseks on, ei saa ma seda ise pakkuda.

Lõpuks tuleb nutu seest: „Ma kartsin, et nad tahavad ainult omavahel mängida!“ Ja tean, et see ongi päris põhjus! Hirm, et just sind jäetakse mängust välja. Meelde tulevad hetked oma lapsepõlvest. Ilmuvad pildid kolmest õest, kes midagi toimetavad või ehitavad. Arutlusi ei mäleta. Enamikul piltidest asetsevad tegelased kas ühe paari ja ühe üksiku või kolme üksikuna. Pidev