„Piinlesin igal kuul valudes ja krampides, leevendust ei toonud ka operatsioonid. Viimase lahendusena lasin oma emaka eemaldada“
„Mind saadeti isegi psühhiaatri juurde, aga ma ei jätnud jonni, sest teadsin, et miski on korrast ära,“ tõdeb Maarja, kes otsis pikalt oma valulikele menstruatsioonidele põhjendust.
Kui Maarjal menstruatsioon 14-aastasena pihta hakkas, tähendas see tema jaoks tõelist piina. Igal kuul kaotas ta seetõttu palju verd, piinles suurte valude ja krampide käes. „Kõht läks nii paiste, et riided ei mahtunud selga. Tsükli esimestel päevadel pidin olema voodis pikali ja sööma valuvaigisteid, et kuidagi seda valu välja kannatada,“ meenutab ta keerulist aega.
Kuna menstruatsioon oli iga kuu väga vererohke, tekkis tal rauapuudus, mis viis aneemiani. Koolis ja tööl käimine oli praktiliselt võimatu. Isegi kui menstruatsioon lõppes, oli kõht ikkagi paistes ja ovulatsiooni ajal valutasid munasarjad tugevalt.