„Lapse püksid olid pidevalt määrdunud, sest ta kartis kakal käia. Hirm oli nii suur, et vahel nutsime potil koos ja pidin ta kätt hoidma“

„Kui kakahäda muutus juba väljakannatamatuks, hakkas poeg vähkrema ja oigama. Pidin teda füüsiliselt potil kinni hoidma, kuni ta kakas,“ jagab ema oma poja lugu. Läks mitu aastat enne, kui laps päriselt abi sai.

Kuigi kakal käimine võib tunduda ühe kõige normaalsema tegevusena, siis on väga palju lapsi, kelle jaoks on potile minek hirmutav. Ka Meliva perearst dr Julia Järveküla tõdeb, et kõhukinnisus on väikelaste seas väga sage probleem. Seda kinnitavad mitmed vanemad, kellega vestleme. „Mul polnud võimalik oma kolme aastase pojaga kuskil käia, sest tal olid pidevalt aluspüksid kakased,“ meenutab üks ema.

Mirjami poja Rometi (7) mure kakamisega algas kohe, kui ta kaheaastaselt potil hakkas käima. „Ta lihtsalt keeldus kakale minemast.“ Mirjam pöördus üsna kiirelt perearsti juurde. Sealt kahjuks loodetud abi ei saadud. „Perearst soovitas jälgida toidulaua mitmekesisust ja lisada menüüsse rohkem kõhtu pehmendavaid toiduaineid. Lisaks katsetada apteegist käsimüügiravimeid.“

Arst veenis ema, et muretsemiseks pole põhjust, ja küll ta sellest välja kasvab.

Kui Romet oli viieaastane ja mure polnud ikka kuskile kadunud, sai ema lõpuks saatekirja Mustamäe Lastepolikliiniku päevaravile, kus tehti talle suur hulk erinevaid uuringuid. „Selgus,