Isa avameelne kogemus: bussisõit kasutatud lapsevankriga viis mind „heatahtjate“ tõttu lastekaitse huviorbiiti

Kui sul on palju lapsi, siis sinu enda ega su laste riided ei tohi olla parandatud. Sinu lapse käru peab välja nägema nagu uus. Kõik liikumised tee autoga. Kui need tingimused pole täidetud, võivad heasoovijad kaevata su peale lastekaitsesse. Mõni ime siis, et lapsi saada ei taheta. Eriti veidi rohkem lapsi.

Märtsi algul postitati ühte 40 000 jälgijaga Facebooki Tartu-gruppi teade, milles sisaldusid fraasid „peatusest tuli [bussi] peale mees, kellel oli lapsekäru, ja siis jäid mu silmad peatuma sellel kärul ja see oli no nii katki ja niiiiii must, et mul hakkas sellest beebist totaalselt kahju“.

Lisaks kärule said kriitikat mehe ja lapse riietus. Kommentaatorid kütsid järjest üksteist üles sõnavõttudega stiilis „seadus kohustab sekkuma, kui lapse elu ja tervis on ohus“ (mis on õige, aga mõistagi ei käi töö­korras pruugitud käru kohta). Kui selgus, et see mees elavat Tartu lähedal Haaslaval ja tal on kuus last, ilmusid lõime mõnitav-haletsevad kommentaarid paljulapseliste kohta.

Paari nädala pärast tegi valla lastekaitse­ametnik ette hoiatamata koduvisiidi, aga vanemaid polnud kodus. Isa kirjalikule arupärimisele vastas ametnik, et temani on jõudnud mitmeid teateid võimalikest abivajavatest lastest. Sellele järgnes kadalipp – vanemate unetud ööd mida-ma-võisin-valesti-­teha-mõttega, sest spetsialist ei avaldanud esi­algu, millised lapsed peaks teadete kohaselt abi vajama ja milline see abi peaks olema.

See mees, kes vana käruga sinna bussi astus, olin mina: 42aastane Indrek, Tartu Ülikooli õppejõud. Eestis on praegu selline ajajärk, kus lapsi on vähe ja ühiskond jälgib kullipilgul, et need vähesed oleksid uueväärsete asjadega üle külvatud. Kui ei ole