Pandeemia tõi kaasa vaktsiinihirmu. Perearst: haiguse läbipõdemine ei anna paremat immuunsust kui vaktsiin

Eesti emad-isad jätavad üha sagedamini immuniseerimiskava vaktsineerimised lastele tegemata. Terviseameti andmetel pole mitte kunagi varem olnud nii palju lapsi vaktsineerimata kui praegu. Kui langustrend jätkub, võivad rängad ja potentsiaalselt eluohtlikud haigused tagasi tulla.

Kui arengumaades näevad elanikud vaeva selle nimel, et üha enam lapsi saaks süstid, mis neid ränkade haiguste eest kaitseks, siis arenenud riikides on trend vastupidine – üha enam peresid loobub riikliku kava vaktsiinidest.

„Mu laps sündis sügaval koroonaajal. Mulle tundub, et see võib-olla andis ka tõuke, miks ma oma last vaktsineerida ei lasknud,“ põhjendab Merilin. „See pealesurumine oli hirmutav ja hakkasin tutvusringkonnas küsima, kas nad on oma lapsed vaktsineerinud või ei. Seejärel hakkasin internetist-­foorumitest uurima ka tavapäraste vaktsiinide ja nende kõrval­mõjude kohta ning need tundusid hirmutavad. Peaaegu iga vaktsiini kõrvalmõjuks pakuti, et võib tekitada vähki, ja siis oli otsus lõplik: minu laps jääb vaktsiinidest ilma.“

„Mitte ühegi vaktsiini kõrvaltoimeks pole see, et ta võib tekitada vähki!“ ütleb kindlalt Tartu Ränilinna perearstikeskuse perearst Marje Oona, kes on seda tööd teinud 18 aastat ja õpetab ülikoolis arstitudengeid. „Hoopis