Sel aastal ringlevad vastavad hoiatused ka eestikeelsetel sotsiaalmeediakanalitel. Asi on läinud nii kaugele, et tüdrukutel soovitatakse sel päeval endaga kaasas kanda nuga. Oluline on rõhutada, et lapsevanemad peaksid tundma huvi selle vastu, mis sisu lapsed sotsiaalmeedias tarbivad. Säärase sisu nägemine võib mõjuda hirmutavalt ja segadusse ajavalt ning tekitada lapses üleliigset ärevust. Ja kuigi allikakriitilisemad täiskasvanud suudavad läbi hammustada, et kogu aktsioon liigitub fake news alla, võib siiski leiduda ka noori, kes leiavad sellest hoopis ideid. Seega ei: 24. aprill ei ole vägistamispäev, ei ükski kuritegu, sh. naistevastane, pole sel päeval lubatud.

Siinkohal on tähtis, et vanemad, kes teavad, et nende lapsed TikTokis palju aega veedavad, selgitaksid neile, kuidas selline üleskutse tekkinud on. Alati on hea oma lapsele, olenemata soost, ka selgitada teiste inimeste ja nende piiride austamist ning vägivalla, sh. seksuaalvägivalla väga raskeid tagajärgesid. Kuigi lapsed pole alati väga altid jagama, mis sisu neile internetis ette satub, on meie ülesanne proovida ise huvi üles näidata, et tekitada lapses usaldus, et ta muret tekitavast sisust ise teada annaks.

Nuga lapse taskus on kõikidele ohtlik

Elerin Tetsmann, veebipolitseinik

24.aprilli osas levivad laste seas hirmutavad TikToki üleskutsed, kus kutsutakse tüdrukuid sel päeval enesekaitseks nuga kaasas kandma. Tegemist on mitteametlikult nime saanud „vägistamispäevaga“, mis justkui propageeriks naiste seksuaalset rünnakut.

Palun vanematel oma lastele selgitada, et selliste üleskutsetega kaasa minemine ega nende edasi jagamine pole mõistlik. Nuga lapse taskus on ohtlik nii talle kui ta kaaslastele.

Kuulsin sellest teemast 5. klassi tüdrukutelt, kes olid vaimustunud idee levikust, ega mõistnud selle päeva tegelikku tähendust. On absoluutselt vajalik, et ühiskonnas räägitakse rohkem seksuaalsest väärkohtlemisest, eluhalvavatest tagajärgedest, mis sellega kaasnevad ning selgitatakse noortele, millised on terved partnersuhted. Seksuaalkasvatus on normaalne ja vajalik juba maast madalast, et lapsel tekiks teadmised tema õigustest ning arusaam, et tema keha on tema oma ning ainult tema otsustab, kes ja kuidas seda puudutada tohib.

Igal juhul tasub üle rääkida, et mistahes olukorras, kus lapsed ja noored on hirmul ega tunne end turvaliselt, tuleks esimese asjana püüda situatsioonist eemalduda ning abi kutsuda. Kui vaja, tuleb täiest kõrist appi karjuda või hoopiski peitu pugeda ja olla vaikselt kuni oht on möödas. Tooge näiteid, mil käituda üht- või teistmoodi ning julgustage kasutama hädaabinumbrit kui midagi on lapse endaga juhtunud või kui ta näeb, et keegi vajab abi. Olen ka ise koolides lastega nendel teemadel arutlenud ja ikka põrkame selle seina taha, kus lapsed arvavad, et alati on võimalik telefoni teel abi kutsuda. Aga kui ei ole?

Kuigi Eestis on turvaline minna õue mängima, sõbrale külla või poodi, arutlege siiski koos lapsega, kuidas toimida, kui midagi peaks juhtuma.

Jaga
Kommentaarid