Sigrid Petoffer: kõige tähtsam on lastega koos mängida
(1)„Mäng on kõige tähtsam. See õpetab suhtlemist, olukordade lahendamist, loovust, lõdvestab, see toob rõõmu. Midagi ei too rohkem rõõmu kui see, et sa saad lastega koos mängida,“ ütles üle 30 aasta laste ja lapsevanemate toimetulekuga tegelenud Sigrid Petoffer „Kas viga näed laita?“ podcastis.
„Ma ei ütle, et nutiseadmed alati ka halvad on, sest tegelikult seal on väga ägedaid asju, kasvõi see, et saab väga häid filme vaadata, väga head muusikat kuulata või väiksematel on „Lolala“-tantsuasjad, kus nad saavad ise kaasa teha. Küsimus on lihtsalt ajas,“ selgitab ta.
Nutimaailma väljakutsetest rääkides toob Sigrid Petoffer kurioosse näite, kus 12-aastane poiss kiirustas osalema automaksu vastasele meeleavaldusele. „See näitab, millega lapsed tegelevad ja mina ütlen, et see info ei ole neile kõik vajalik,“ sõnab ta ning lisab, et tõsine oht seisneb selles, et veebis on justkui kõik võimalik.
Nutimaailma asemel päris asju tegema
Mida teha, et lapsed vähem nutimaailmas oleksid? Sigrid Petofferi soovitus on keskenduda päris asjadele ja kohalolemisele. „Mitte otsida kogu aeg meelelahutust, vaid seda, kuidas oma meelt koondada. Minu puhul on ka oma laste kasvatamisel aidanud pigem see, kui võtta tempo maha ja mõelda päris asjadele, teha oma kätega midagi või kuulata muusikat, tantsida, laulda.“ Petoffer soovib, et hoovimängud tuleksid taas au sisse ja kõik vanemad võtaksid aja oma lastega mängimiseks.
Lastele on oluline vanemate eeskuju. „Hästi palju kõlab (vanemate jutust) läbi see, et lapsed ei taha ega viitsi midagi teha. Siis ma proovin sinna jõuda, et aga mida sa ise teed, millest ise huvitud ja räägid?“ Sigrid Petofferi sõnul paljud täiskasvanud justkui ootavad, et lapsed ise asju algataksid ja teeksid, kuid see pole parim lahendus. „Ole ise see eeskuju, tee ise ka neid asju! No võib-olla sa ei ole kõige suurem spordifänn, aga mine ikka – vaata, kuidas ta võistlustel kaasa teeb või tee ise ka neid asju temaga.“
Ole ise eeskujuks
„Mida meie teeme, see loeb. Hääletoon loeb. See, kuidas me kellegagi räägime, suhtleme, mida me teeme, kuidas me kellestki räägime – see kõik mõjutab last. Ole ise see eeskuju, ole ise see ime, mida sa elult ootad. See ongi vanemlik vastutus,“ paneb ta vanematele südamele.
Samal ajal tuleb vanemale väljastpoolt pidevalt erinevaid ootusi ja hoiakuid. Selle survega aitab toime tulla oskus piire seada ja aega maha võtta, et õppida oma last tundma, mõelda läbi, mis on lapse vajadused, mida soovib vanem ja millised on võimalused. „Ole endaga sõber, tunne lapse kasvamisest rõõmu. See on kaheksas maailmaime – vaadata, kuidas laps areneb, kasvab ja kui ka on väljakutsed, siis on ju põnev neid koos ületada.“
Kõige keerulisem ja vajalikum töö vanemana ongi Sigrid Petofferi sõnul töö iseendaga. Rasketel aegadel on aga abi lihtsast pliiatsist ja paberist, et probleem, lahendused ja abilised enda jaoks läbi mõelda ja kirja panna.
Kuulame-märkame laste unistusi ja hirme
Millest aga mõtlevad ja unistavad selle kõige keskel lapsed? Sigridi sõnul on lapsi väga põnev kuulata, sest avatud ja kättesaadav maailm jõuab ka lapse unistustesse. „Nad unistavad väga toredatest asjadest – reisimisest, uuest telefonist ja suuremast nutiajast. Aga nad unistavad ka sellest, et nad saaksid rohkem oma vanematega koos olla, et vanemad neid rohkem kuulaksid ja usuksid. Et ema-isa ei tülitseks.“
Kõige rohkem paneb teda aga muretsema see, kui lapsel ei ole unistusi. Põhjuseid võib selleks olla erinevaid, võib-olla pole lapsel lihtsalt kogemust ja ta ei tea, mida ta tahab, ent põhjus võib olla ka sügavam. „Vanemad võiksid (sellele) tähelepanu pöörata, kui laps ei oska unistada,“ kutsub Sigrid Petoffer üles.
Unistuste kõrval on lastel ka hirmud. „Lapsed kardavad sõda, nad kardavad internetist ilmajäämist ja et vanemad lähevad lahku. Hirmud on seotud ka koolis toimetulekuga, lapsed kardavad, et nad ei õnnestu, et nad ei ole piisavalt head,“ kirjeldab Petoffer ja lisab, et küsimus on selles, kas lapsel on keegi, kes teda kuulab, et ta saab oma hirmudest rääkida.
Vastutus, et lastel ja vanematel oleks hästi, on Sigrid Petofferi sõnul kogu ühiskonnal. „Me saame kogukonnana ja ühiskonnana lapsi ja vanemaid toetada. Saame hoida silmad lahti ja panna igal pool käed külge, et aidata seda, kellel võib-olla on keeruline. Saame vaadata ka seda, kas lapsi ümbritsev keskkond on mõistlik, kus on mänguväljakud ja vaba aja veetmise võimalused.“
Tunne lapse kasvamisest rõõmu – vaata, kuidas ta areneb ja leia põnevust ka väljakutsete ületamisest.
Kui töötad lastega, siis esita endale küsimused, miks ma seda teen, kas ma tahan seda teha ja kuidas seda hästi teha. Palju on näha täiskasvanuid, kellele laste õpetamine-kasvatamine on rist ja viletsus, ent lapsed on väga nutikad ja tundlikud – nad saavad väga hästi aru, kes on laste sõber.
Pühenda mingi aeg oma elust sellele, et teha vabatahtlikuna tööd, ole julge ja paku raamist välja lahendusi. Iga inimene saab midagi teha.
Sigrid Petoffer on perede koolitaja ja nõustaja ning Tallinna lastekodu peretoe koordinaator. Ta on Haiga lastekodu asutaja, MTÜ Oma pere üks asutajatest ning MTÜ-s Vaiter „Hoolivad isad“ programmi maaletooja. Sigrid on pälvinud ka „Aasta vägivallaennetaja 2020“ tiitli. Ta on ema ja vanaema.
Pildid on ta koos NULA podcasti juhi, Karin Kruubiga (paremal).
Kui oled ise kokku puutunud mõne ühiskondliku probleemiga ja sul on idee mõnest uudsest lahendusest, mille peaks kindlasti Eestis ära tegema, siis esita oma idee NULA inkubaatorisse.
NULA on Eestis ainulaadne ühiskondlike algatuste inkubaator, kus saad tuge, et arendada oma ideest toimiv lahendus. Lisaks võid saada Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt kuni 25 000 eurot stardiraha oma algatuse käivitamiseks. Uuri lisa veebilehelt nula.ee ja pane oma idee teele.
