Rebane igatseb sõpra

Elas kord rebane Ron. Ta oli üksik ja tahtis väga endale sõpra. Kuid sellega oli mure. Ta elas külas, kus kõik elanikud olid jänesed.

Tal oli väga raske sõpru leida, sest reegli järgi ei tohtinud jänesed ja rebased sõbrustada. Jänesed kartsid teda. Väikeste jäneste vanemad olid Ronile mitu korda öelnud, et Ron on suur ja hirmus. Niisiis elas ta pikka aega külas üksi, ilma sõpradeta. Kuni ühel päeval mõtles, et tal on sellest villand, ta läheb endale sõpra otsima. Ta pakkis asjad väiksesse seljakotti ja asus teele.

Esiti läks ta külast veidi välja, Rõõmsale Rohumaale. Seal kõndis ta mööda pikka pehmet ja rohelist muru, mis igal sammul vaikselt ta jalgu kõditas. Ta nägi suuri vohavaid lilli, mille peal istusid erksavärvilised liblikad. Lilled kasvasid tihedalt üksteise kõrval. Ta ohkas omaette: „Isegi lilledel on sõbrad…“ ja jalutas aeglasel sammul edasi.