Võimalik tee, mille abil muuta haridust õppijast lähtuvaks

Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogid Grete Arro ja Kati Aus toovad välja, et Montessori haridus on üks võimalik tee, millega muuta Eesti haridust õppijakesksemaks ning see tõesti on lapse loomulikust arengust ja õpihuvist lähtuv. Hetkel tegutseb Eestis 14 Montessori lasteaiarühma ning kaks kooliklassi. Mõned rühmad on avatud munitsipaalrühmadena ning koostöö omavalitsustega on kasvavas trendis. Järgmisel õppeaastal avatakse esimene munitsipaalkooliklass Tartus ning lasteaiarühmad Nõos ja Pärnus. 

Et Montessori haridus jõuaks järjest enam kättesaadavaks haridusvalikuks, korraldatakse kahepäevane inspiratsioonikonverents, kus fookuses on lapse areng vanuses 0-18 eluaastat. “Kui täna teatakse enamasti midagi Montessori lasteaedadest, siis paljude jaoks on see avastus, et on olemas ka Montessori kool. Seepärast oli konverentsi planeerides algusest peale idee näidata väga erinevaid teemasid erinevatele vanuserühmadele,” toob välja konverentsi peakorraldaja Jaanika Müürsepp. Laiem teadlikkus on samm lähemale muutuste loomiseks!

Palju põnevat õpetajatele ja lapsevanematele

Avaettekandes räägib TÜ doktorant Liina Kersna sellest, mida me teame teadusuuringutest Montessori pedagoogika mõjust õppijale, mis on eneseregulatsioon ning kuidas Montessori pedagoogika selle arengut toetab. 

Montessori juhendaja Ruth Maria Roosi-Ott annab sügavama sissevaate sellesse, milline roll on igapäevaelu tegevustel rühmas - kuidas need toetavad lastel enesekohaseid ja eneseregulatsiooni oskusi, arendavad iseseisvust ja keskendumist, mis hiljem on koolis väga olulised omadused. Lasteaiaõpetajatele toimub ka praktiline töötuba, kus tutvutakse geograafia ainealaga, mis toetab koolieelses eas lapse maailmapildi kujunemist.Eliisa Silmet ja Epp Linke annavad nõuandeid, kuidas toetada väikelapse keelelist arengut nii rühmas kui ka kodus.

Montessori pedagoogika teeb eriliseks õppija iseseisev õppeviis - lapsed saavad ruumis vabalt ringi liikuda ja ise oma võimetele vastavaid õpivalikuid teha. Montessori kooli juhendaja Kadre Saare abiga piilutakse sisse, mil moel see võimalik on. 

Ettekandest saab vastuse sellele, kuidas kooli igapäevaelu üles ehitatud on ning toimub uute teadmiste omandamine.

Mõlemal konverentsi päeval teeb ettekande Kristi Chapuis, kes on pärit Eestist, aga hetkel elab ja töötab Šveitsis enda loodud Montessori koolis. Kristi selgitab oma ettekandes, kuidas aitab Montessori ajalookäsitlus lapsel mõista tema rolli siin maailmas ja näha solidaarsust kui edasiviivat jõudu. Tema teine ettekanne on lugude rääkimisest, sest 6-12 aastase lapse loomulikult elav kujutlusvõime ja vajadus mõista maailma on suurepärane pinnas lugude kaudu õppimiseks.

Üks oodatumaid esinejaid on kindlasti Saksamaalt tulnud Timo Nadolny, kes jagab oma kogemust Jugendschule Strausbergi talukooli loomisest. Kuna Eestiski plaanitakse avada 12-18 kooliaste, on mujalt maailmast palju õppida. 

Konverentsi päevad teeb põnevaks see, et paralleelsessioonidena toimuvad praktilised töötoad, kus näeb lähemalt erinevaid õppevahendeid, mis on Montessori lasteaia ja kooli keskkonnas. Jane Kalajärv tutvustab, milline on ajaloo kontseptsioon ja kuidas Montessori kooliastmes ajajoontega töötatakse,  Anu Linnamägi näitab põnevaid geomeetria vahendeid ning seda, kuidas lapsed ainete üleselt tegelevad geomeetriaga.

Lisainfo Montessori inspiratsioonikonverentsi kohta: https://www.montessorieesti.ee/et/uudised/232-konverents 

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid