Kesklinnakoolides on kohti vähe, soovijaid palju. Lapsed suunatakse kooli, kuhu nad minna ei taha. Ametnik: kui poleks fiktiivseid sissekirjutusi, mahuksid kõik piirkonna lapsed kooli ära

Igal kevadel seisavad Tallinna kesklinnas ja Kalamajas elavad pered samas pinges – kas laps saab koolikoha kodu lähedale tugevasse kooli, või napsab selle taas ära keegi, kelle tegelik kodu asub koolist kilomeetrite kaugusel. Koolid ja Tallinna haridusamet laiuatavad käsi – fiktiivsete sissekirjutuste välja juurimine polevat nende võimuses.

Tallinnas on kolm ihaldatud kooli, kuhu määratakse lapsi rahvastikuregistris märgitud elukoha järgi. Tallinna 21. kool, Gustav Adolfi gümnaasium ja Jakob Westholmi gümnaasium. Eestlased on sügavalt hariduse usku rahvas ning paljud arvavad, et just hea koolikoht tagab lapsele ka hea hakkamasaamise. Nii on 21. kooli, GAGi ja JWG ümbruses igal aastal kümneid ja kümneid seitsmeaastaseid sisse kirjutatud kodudesse, kus nad eales elanud ei ole, ning koolikohtadest ilma need ausad pered, kes päriselt piirkonnas elavad. Kool teab, haridusamet teab, kohalik omavalitsus teab. Aga ometi keegi süsteemi muutma ei tõtta.

21. koolikohast ilma jäävad lapsed suunatakse reeglina Südalinna kooli ning Gustav Adolfist uksetaha jäänud Kalamaja põhikooli.

Kui 21. kooli põhikooli matemaatika eksamitulemus oli 2022. aastal 75,88%, siis Südalinna oma kõigest 58,76%. Gustav Adolfi gümnaasiumi ja Kalamaja põhikooli võrdluses on samad numbrid 83,42,2% ja 57,6%.

Kui 21. kooli põhikooli lõpetajatest omandas keskhariduse 2022. aastal 98,9% lõpetajatest, siis Südalinna koolist 58,8%. Gustav Adolfi gümnaasiumil oli see number 94,4% ja Kalamaja põhikoolil 61,8%.

Küsisime haridusametilt, kas nad on motiveeritud süsteemi muutma ning mis numbritest me räägime – kui palju on Tallinna kolme populaarsemasse piirkonnakooli tänavu kohti ning palju soovijaid? Kas sissekirjutuse aeg on tähtis? Ning miks haridusametil otsustamine üle kahe kuu aega võtab? Kõikidele meie küsimustele vastab Tallinna haridusameti