Kaaslasele peab saama loota kõiges

Kali Kai usub, et nende pika liidu saladuseks on kindlasti vastastikune armastus, oma vajadustest rääkimine ning soov ja tahe olla koos. „Samuti kirg ja koosloomine. Pean meie suhte juures oluliseks usaldust ja seda, et võin alati oma kaaslasele loota. Seda nii kodu, kui ka laste eest hoolitsemisel. Minu väärtuseks meie suhtes on meie minevik. See, kust oleme koos läbi tulnud ja teinud suuri muutuseid just koos luues ja otsustades teha teisiti, samal ajal tänutunne hinges helisemas.“

Ka Marek nõustub ning lisab, et nende pika koosolemise saladuseks on hingeline side, kompromisside tegemine, teineteise austamine ning vabadus kindlate piiridega. „Väärtustan meie suhte juures teineteisega arvestamist, mõistmist ning toetamist. Samuti on oluline ka üksteise austamine.“

Lapsed võivad suhtes oleva kire kustutada, aga see ei pea nii jääma

Kõik lapsevanemad teavad, et kuigi laste kõrvalt on keeruline leida aega teineteisele ja suhtele, siis on see ometi oluline, et suhe püsiks. Kali Kai nendib, et ka neil alles hakkab kolme lapse kõrvalt tulema ruumi oma ajale. „Teineteise jaoks aja leidmine on keeruline, aga mitte võimatu. Pean taas tõdema, et kirg ja soov olla koos, on see, mis loob justkui iseenesest aega üksteisega koosolemiseks,“ lausub ta ja selgitab, et selleks, et suhe säiliks ja süttiks on aja leidmine teineteisele oluliseks punktiks. „Lapsed võivad suhtes kire kustutada. Meilgi on olnud hetki, kus kirg on kustumas. Selle saab aga alati taas sütitada oma tahte, otsuste ja suhtlemisega. Omavahel olla, särada ja lihtsalt vabalt võtta, on tähtis,“ räägib ta.

„Ega me väga ei leiagi aega, et koos olla. Õhtuti, kui lapsed magama pandud, siis oleme natukene omavahel. Vahest planeerime nii, et lapsed on turvalises kohas hoius – siis saame minna ja olla hetke üksteisega. Omavaheline aeg on oluline. See annab palju jõudu edasi liikumiseks,“ arvab Marek.

Soov pakkuda lastele sõpru, mehele puhkust ja endale rohkem ühist pereaega

Küsimusele, kuidas tekkis mõte hakata korraldama erinevaid looduslaagreid, vastab Kali Kai, et idee sündis sellest, kui Marek oli pidevalt tööl, tema lastega kodus ja tal oli igav. Naine hakkas mõtlema, et kuidas teha nii, et kõik võidaksid. Ta võttis kätte paberi ja pliiatsi ning tegi lastelaagri plaani. Marek ehmus esialgu ära ning polnud Kali Kaiga sama meelt, et see hea mõte on.

Kali Kai sooviks oli pakkuda lastele sõpru, mehele puhkust ning endale rohkem perega ühiselt koosveedetud aega. Talle tundus see ilusa mõttena – koos laagreid luua. „Esimene laager jääb alatiseks meelde ja sealt hakkasid juba mõtted edasi jooksma. Sündisid uued mõtted ja plaan hakkas täienema. Usun, et see jääbki täiustuma.“

Marek nendib, et kõige suuremaks asjaks, mida tema idee juures tegema pidi, oli oma mugavustsoonist välja astumine ja hirmudega tegelemine. „Usun, et olen nendega hästi hakkama saanud. Oleme oma kodu loomisega justkui alateadlikult loonud juba sellise koha, kus lastel oleks tore, kuigi siis meil laagri mõtet veel ei olnud.“

Iga lastelaager on erinev – selle loovad lapsed

Kali Kai toob välja, et lastelaagrites õpitakse suhtlema, peegeldama, vastu võtma, aga ka kuulama. Õpitakse ühendust ning seda, et kuigi oleme nii sarnased, siis samas oleme kõik ka väga erinevad.
„Õpime sammukese julgemaks ning tegema midagi, mis meid mugavusest natukene välja viib. Iga laager on täielikult teistest eriline ja erinev,“ räägib ta ja lisab, et lastele ning noortele on sellised laagrid olulised selle tõttu, et annavad neile loa olla südamlik ja hea. Ta arvab, et tänapäeval on need kaduvateks oskusteks. „Soovin hingest, et seda oleks rohkem. Et me mõtleks üksteisest head, ei võrdleks ennast teistega ning teaksime, kui ainulaadsed ja erilised me oleme. Seda kõike võime lubada endale lihtsalt tore ja hea olles. Lapsed ja noored saavad läbi laagrite suurema ühenduse oma südamega.“

Ka Marek nendib, et näeb, kui palju on lapsed ja noored tänapäeval nutimaailmas kinni. Tema meelest ei mõju see lõpuks aga hästi. „Laager annab võimaluse olla nutimaailmast vaba. Näha ja tunnetada päris üksteist, olla kohal ja tunda päris tundeid, olgu selleks siis naer, nutt, viha või kurbus. Me ei suru midagi alla ja selle tulemusena pääseb vabaks kõik, mis lapse sees kinni. Tulemuseks on kergem ja parem enesetunne,“ selgitab mees ja pajatab, et lastega koos tehakse erinevaid asju.
Aega leitakse aga ka niisama olemiseks ja lõbutsemiseks, sest lapsed ja noored on niigi kogu aeg tegemises. „Oleme vabas olemises ja tunnetame olukorda. Kui miski tahab tulla, siis teeme ära. Esiteks magame kõik suures ja ägedas telgis. Käime ujumas, meisterdame, joonistame, maalime, tantsime, lollitame, lõbutseme, saunatame, sööme tervislikult, teeme lõket, kuulame, räägime, toetame... Iga laager on omamoodi erinev, selle loovad lapsed.“

Perelaager kui mälestus, mis kannab südames kaua ja kaugele

Lisaks lastelaagritele korraldavad Kali Kai ja Marek ka perelaagreid. Nad sõnavad viimaste kohta lähemalt, et perelaagrites veedetakse kvaliteetaega oma ning teiste peredega.

„Perelaagri eesmärgiks on suhtlemine ja eeskuju näitamine. Igal perel siis vastavalt oma pesamunadele, et kuidas armastada ja olla pere. Olles õppinud Imago suhtepraktikuks, kasutame seda meetodit suhtlemisel. Teeme dialoogi moodi vestluseid ja loome ruumi, kus saame kaasata lapsed oma tegemistesse ja et nad kogeksid suhtlust vanemate vahel. Näiteks ema ja isa tunnustavad teineteist ning lapsed kuulevad ning näevad seda. Selles imago dialoogi vormis on see nii ilus, et kõik kaasosalised saavad sellest puudutatud. Perelaagrites loome ühenduse läbi iga perekonnaliikme. Usun, et see on mälestus, mis kannab südames kaua ja kaugele.“

Jaga
Kommentaarid