Lasteaiaõpetaja abiga targaks juba enne kooli

Toetamaks pooleteise kuni seitsmeaastaste laste vaimset, sotsiaalset, füüsilist ja emotsionaalset arengut, on Tartu Ülikooli Narva kolledžis võimalik õppida koolieelse lasteasutuse õpetajaks. „Aastakümnetetagune lasteaia kasvataja on uues kuues,“ räägib koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala nooremlektor Katrin Saluvee.

Miks selline nimi – koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala? Räägime lasteaiast?

Jaa, see tähendab sisuliselt lasteaeda. Koolieelne lasteasutus tähendab koolieast noorematele lastele suunatud õppeasutust. Selleks võib olla lasteaed või lastehoid, juriidiliselt on võimalusi mitmeid, kus pakutakse hoidu ja võimaldatakse alushariduse omandamist. Tegu on just nimelt õpetaja kutsega. Alates juba 1990ndatest on Eesti lasteaedades õpetajad, kes vastutavad lasteaedades õppe- ja kasvatustegevuse eest, mitte kasvatajad, nagu enne seda.

Õppekava läbimisel saavad lõpetajad lisaks eriala õpinguid tõendavale diplomile ka lasteaiaõpetaja tase 6 kutsetunnistuse, mis on taas väga oluline. Mina näiteks läbisin peale bakalaureuseõpinguid kutsetunnistuse saamiseks veel lisaks kutseaasta.

Mida see eriala tähendab?

Narva kolledžis koolieelse lasteasutuse õpetajaks õppides saab üliõpilane üldpedagoogilised ja psühholoogilised teadmised lapse arengu ja selle toetamise kohta koolieelses eas. Suurt huvi on näha arengupsühholoogia, alushariduse ning väärtuskasvatuse teemade vastu – õppekavas on selleks erinevad ained. Kahtlemata omandatakse didaktika- ja ainealaseid teadmisi, aga ka kaasava hariduse rakendamise põhimõtteid.

Õppekava täisnimetus on „Koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses keskkonnas“.

Jaa, see tähendab, et üliõpilased saavad lisaks oskused töötamaks mitmekeelses lasteaias, mis on Tartu Ülikooli Narva kolledži vaieldamatuks plussiks. Eesti kontekstis tähendab see suures osas tööd venekeelsete lastega, kuid järjest enam on rühmades lapsi, kes on välismaalt ning räägivad keelt, millest ei pruugi sõnagi aru saada. Õpingute käigus omandatakse eesti keele kui teise keele õpetamise metoodika eelkoolieas.

Oluline roll on praktikal. Meil on suurepärased partnerlasteaiad, kus üliõpilased saavad väärtuslikke kogemusi, tutvuda erinevate pedagoogiliste lähenemistega ning sooritada nii sõime- kui ka aiarühma praktikat.

Milline inimene sellele erialale sobib?

Õppima on oodatud kõik, kellel on valmidus ja soov tegeleda eelkooliealiste laste arengu toetamisega, kellel on säilinud uudishimu ja mängulisus ning võime imestada ümbritseva keskkonna üle.

Miks just Tartu Ülikooli Narva kolledž?

Narva kolledži koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas bakalaureuse õppekava seob omavahel teoreetilisi teadmisi praktilise õppega, valmistades ette häid töötajaid ja kõrgetasemelisi valdkonna arendajaid. Kolledži õpetajakoolituse osakonna õppejõud on fantastilised ning kogenenud haridusvaldkonna eksperdid, kes lisaks õppetööle korraldavad aktiivselt valdkonna kogukonnatööd.

Mööda ei saa ka vaadata ägedast õppekeskkonnast Narvas ning kolledži väga lahedast ja turvalisest õhkkonnast. Kolledži igapäevane rütm ja positiivne vibe on ikka midagi sõnadega seletamatut. Seda tuleb lihtsalt kogeda.

Kui suur puudus meil koolieelsetest õpetajatest on?

Meil on jätkuvalt puudus erialase haridusega lasteaiaõpetajatest. Õpetajakoolituses on viimastel aastatel vastuvõtuarvud kasvanud. Eestis on vaja õpetajaid nii koolidesse kui ka lasteaedadesse. Lisaks on vajadust lasteaiaõpetajate järele suurendanud üleminek eestikeelsele õppele, nii Ida-Virumaal, Tallinnas kui ka mujal Eestis, kus vajaliku eesti keele tasemega õpetajaid napib.

Mida koolieelne õpetaja peamiselt teeb?

Ennekõike tähendab see tööd pooleteise- kuni seitsmeaastaste lastega ja töötada on võimalik nii eesti kui ka muu emakeelega lastega.

Lasteaiaõpetaja ülesandeks on toetada lapse igakülgset arengut – vaimset, aga ka füüsilist, sotsiaalset, emotsionaalset arengut. Oluline on kujundada lapses avatus ja oskused meid ümbritseva maailma avastamiseks. Lasteaed on aastate jooksul väga palju muutunud. Palju käiakse õppekäikudel, et lapsed saaksid õppida ehedas keskkonnas. Välja võiks tuua mitmeid märksõnu: mänguline õppimine, õuesõpe, kaasaegsed tehnoloogiad.

Suur osa lapse arengust pannakse paika eelkoolieas, see on nagu vundamendi ladumine. Õpetaja ülesandeks on kavandada lapsele eakohast mängulist õppetegevust, kasutades avatud õpikeskkonda, ja pidevalt lapse arengut jälgida ning dokumenteerida. Lisaks tööle lastega on lasteaiaõpetaja ülesanne ka nõustada lapsevanemaid. Töö on vastutusrikas ja samas väga mitmekülgne ning huvitav.