Suvised ahvatlused ja rasedusdiabeet - mida ja kui palju süüa tohib?

Rasedusaegne diabeet ehk kõrgenenud veresuhkrutase mõjutab nii last kui ka ema ning puudutab umbes iga kuuendat rasedust. Confido Tartu Raatuse kliiniku sisearst dr Madli Pintson selgitab, kuidas hoida veresuhkrutaset optimaalsena, ja annab nõu, mida ja kui palju süüa.

Rasedusaegne diabeet ohustab naisi aina enam

Rasedusdiabeet (GDM) on süsivesikute ainevahetuse häire, mis diagnoositakse esmakordselt raseduse ajal. See on põhjustatud platsenta toodetud hormoonidest, mis põhjustavad insuliiniresistentsust, mille tagajärjel tõuseb raseda veresuhkrutase. Rasedusdiabeedi esinemissagedus suureneb kogu maailmas iga aastaga, 2017. aasta andmetel puudutas see Eestis umbes 6,8% rasedatest. Meie lähiriikidest on 2021. aasta andmete põhjal rasedusaegse diabeedi esinemissagedus Poolas 9,7%, Rootsis 2,1% ja Norras 31,2%.

Rasedusaegse diabeedi tekkerisk on suurem ülekaalulistel rasedatel, kelle kehamassi indeks (KMI) on ≥ 25 kg/m2. Ülekaalulistel naistel on viis korda suurem tõenäosus GDMi tekkeks ja seepärast on kõige olulisem muudetav riskifaktor kehakaal. Teised riskitegurid on ebatervislik toitumine, vähene füüsiline aktiivsus, suitsetamine. Samuti suureneb rasedusdiabeedi tekkerisk raseda vanusega.

Tekkeriski mõjutab ka varasemalt esinenud glükoositaluvuse häire, diabeedidiagnoos lähisugulastel (ema, isa, õde, vend), eelmiste laste sünnikaalud üle 4500 g, anamneesis loote surm ebaselgel põhjusel või polütsüstiliste munasarjade sündroom.

Ettevaatlik peab olema süsivesikuterikka toiduga

Rasedusaegse diabeedi korral on oluline toituda tervislikult ja eelistada tuleb suure kiudainesisaldusega toite ja madala glükeemilise indeksiga süsivesikuid. Soovituslik on jaotada päevane süsivesikute kogus kolmeks põhitoidukorraks ning 2–3 väiksemaks vahepalaks selliselt, et hommikusöögi ajal on süsivesikute kogus väiksem kui lõuna- ja õhtusöögi ajal.

Süsivesikutega saadud kalorite hulga vähendamine 40–45%-ni aitab langetada söögijärgset veresuhkrutaset. Samal ajal ei tohiks süsivesikute osakaal olla ööpäevas vähem kui 40% või 175 g, et tagada nii ema kui ka lapse piisav kaloraaž. Seepärast on soovituslik toitainete jaotus ööpäevas järgmine: süsivesikuid 40–50%, valku 20%, rasva 30–35%.

Kuna suvel algab marjade ja puuviljade hooaeg, on kiusatus neid süüa suur. Siiski peavad rasedusdiabeediga naised olema ettevaatlikud ka marjade ja puuviljade söömisega. Kõik puuviljad ja marjad on kiudaine- ja süsivesikuterikkad, seepärast tuleb nende süsivesikusisaldusega kindlasti arvestada. Hea on pidada meeles, et keskmiselt 10 grammi süsivesikuid saab näiteks ühest pirnist, ühest õunast, ühest apelsinist, 100 grammist marjadest, ühest viilust arbuusist või melonist, 2–3 ploomist, poolest banaanist, 5–6 viinamarjast või kahest kiivist.

Rasedusaegne diabeet mõjutab nii lapse kui ka ema tervist

Rasedusdiabeet võib mõjutada nii vahetult kui ka pikaajaliselt lapse ja ema tervist. Seetõttu on äärmiselt oluline selle haiguse varane diagnoos, koostöö oma arstiga ja tervisliku menüü järgimine.

Rasedusdiabeedi tagajärjed emale

Vahetud tagajärjed:

• suurenenud risk kuseteede ja vaginaalsete infektsioonide tekkeks;

• enneaegne sünnitus;

• rasedusaegne hüpertensioon;

• preeklampsia;

• keisrilõike sageduse kasv;

• õlgade düstookia (lapse üks õlg jääb kinni vaagnaluu serva taha);

• suurem tõenäosus rohkemateks sünniaegseteks traumadeks;

• sünnitusjärgne veritsus, mis vajab vereülekandeid;

• depressioon.

Pikaajalised tagajärjed:

• 35–60%-l emadest areneb kümne aasta jooksul diabeet;

• metaboolse sündroomi teke, mis omakorda on seotud südame-veresoonkonnahaiguste tüsistustega (nt südamelihase infarkt, insult);

• järgmise rasedusega esineb suurema tõenäosusega uuesti rasedusaegne diabeet.

Tagajärjed lapsele

Emakasisene suurenenud glükoosivaru suurendab lootel insuliini tootmist (loote hüperinsulinism) ja glükogeeni ladestumist südamelihasesse ning vähendab lootel pindaktiivsete ainete tootmist, mis on vajalik normaalseks kopsude tööks. Vastsündinul võivad esineda hüpoglükeemia, hingamishäired, punaste vererakkude liig, kaltsiumi ja magneesiumi puudus ning bilirubiini taseme tõus.

Pikaajaliste tagajärgedena võib lapsel suureneda rasvumise ja glükoositaluvuse häire risk. Rasedusaegse glükoositaseme langetamine ainuüksi aga ei hoia ära lapse hilisemat rasvumist. Tuleb jälgida ka sünnijärgseid elustiili soovitusi, nagu rinnaga toitmine, lapse tervislik toitumine ning piisav füüsiline koormus.