Emme, ma tahaks lemmiklooma!

Kui laps olin, suutsime õega vanemad kuidagi ära võluda ja meie koju tuli kass. Süsimust ja veidi torisev, kuid vähenõudlik ja nii heade kommetega, et elas köögis ja õues ega pannud isegi käppa üle elutoa uksepaku.

Laps mõtleb, et loom on nunnu ja tahaks pai teha, aga vanem peab mõtlema, et lemmiklooma pidamine maksab ka midagi. Kuigi lemmiku pidamise kohta võib samamoodi nagu lastekasvatuse kohta öelda, et kulude hulk on isiklik valik – saad ise otsustada, kas sul on „kallis“ või „odav“ loom –, siis teatud hulk kulutusi on kohustuslikud.

Isegi kõige lihtsam asi nagu toit võib olla üllatavalt kallis. Kui loomal on veel mõni toidutalumatus, vanaduses seedesüsteem aeglustub või hambad pole enam nii teravad, et mugavalt närida, on toit eriti kallis. Lisaks on toidu puhul alati ka kvaliteedi­küsimus ja nii võibki kõige lihtsam eelarverida kordi erineda sellest, mida algselt plaanisid.