Ursula Ratasepp: alguses on tunne, et ei olegi enam oma elu, et ei saagi enam kunagi magada. Ainult üks silmapilk ja juba on see läinud

„Teatrit tehes ma päriselt ei mõtle, mida nad kodus teevad. Kui ma teen tööd, siis ma teen tööd,“ kirjeldab nelja lapse ema, näitleja Ursula Ratasepp, kes suvetükkideks on olnud mitme nädala kaupa kodust ära. „Issand, milline luksus see on! Suveteater on minu jaoks emapuhkus!“

Pärastlõuna Pärnumaal, kus oma metsatalus veedavad suve Ursula Ratasepp, Kaarel Oja ja nende neli last. Meie kohtumise ajal on neist kodus parajasti kaheksane Laurits ja mai lõpus ilmale tulnud Klaara. Pildistamiseks saabub ka ülejäänud pere.

Kolm suve olid Ursula ja Kaarel sõitnud mööda kinnisvarakuulutusi ja otsinud maamaja. Ursula tahtis Saaremaale, Kaarel mitte kaugemale kui 100 km Tallinnast. Ja siis nad leidsid – Pärnumaal metsa sees on müüa eestiaegne taluhäärber. Käisid neli-viis korda vaatamas, mõtlesid, kaalusid.

Kevadine tulek maale on mitmepäevane ettevõtmine – ahjud kütte, maja soojaks, vesi sisse, hiiremust kokku. Oktoobris vesi välja, kraanid kinni, torud tühjaks, uksed lukku, ja kevadel jälle tagasi maale.

Nii on see käinud üksteist suve. Kaarel saab maalt ka tööd teha, Ursula mitte. Kolm suve tegi Ursula suveteatrit ega jõudnud üldse maale.