Eva Kolditsa kolumn | Sugulaste saamise kontrollmehhanism on palju olematum kui lastesaamise oma

„Kuidas sugulasi saadakse?“ küsis onutütre 11aastane tütar suguvõsa kokkutulekul. Ja tõesti! See on olemuslikult sama õigustatud kui laste saamise küsimus – kuidas ikkagi mingid inimesed meie eludesse ilmuvad?

Sugulased, keda tema vaatleb, ongi eelmainitud vanaisa ning tema venna ja õe järeltulijad. Ühe pere kolme lapse lapsed, lapselapsed ja lapselapselapsed, kes igal suvel kellegi juures kokku saavad, mõne suurema töö ühiselt ära teevad ning muidugi söövad ja saunatavad.

Näiteks eelmisel aastal oli kokkutulek meie juures ning kahe päevaga tehti ära aasta talvepuud. Selline tavaline eestlaste suguvõsa – tullakse kokku ja tehakse puid… Tegelik põhjus on muidugi palju sentimentaalsem: