„Lootsin, et kolmas sünnitus on teistest kiirem. Läks täiesti vastupidi“

„Ootasin kolmandat last ja olin kindel, et üks kiire ja kerge sünnitus seisab ees, aga võta näpust,“ meenutab Mai-Liis pesamuna sündi. „Sain ikka mitu ööpäeva valutada ja mitu korda edasi-tagasi sünnitusmaja vahet käia.“

Olin kuulnud, et korduvsünnitused on lihtsad ja kiired. Ootasin seda suure hurraaga ja varem kui 40. nädalal. Mu esimene sünnitus kutsuti esile 41+5 nädalal, teine laps sündis ise 40+5 nädalal ja nüüd lootsin päris õigesse aega jääda. Aga kus sa sellega!

Pesamuna sünni tähtajaks oli 28. juuli. Kuu lõpus paraku ta sünnist märke polnud ja arst määras esilekutsumise 9. augustile.

Kui laupäeva ööl vastu pühapäeva, s.t vastu 6. augustit, hakkasid veed nirisema ja lisandusid õrnad valud, lootsin juba, et ma ei pea esilekutsumisele minema. Pöördusin püha­päeva hommikul lootusrikkalt Tallinna-lähedasest kodust koos mehega Pelgulinna sünnitusmajja, selgitades, et mul hakkasid veed nirisema ja loodetavasti hakkan peagi sünnitama. Valvearst vaatas mind läbi. Ta oli aga kindel, et tegu ei saanud olla looteveega, ja et avatust oli vaid 2–3 cm, saatis mind koju tagasi.

Ööl vastu esmaspäeva hakkas pidevalt verisemat