Mul on suurem vend, kes mind väga hoiab ja kes mind väiksena igale poole kaasa võttis, mistõttu kasvasin vanemate poiste keskel. Ühel hetkel hakkasin rohkem endaealiste poistega suhtlema. Saime kõik hästi läbi, kuni tuli puberteediiga. Siis hakkasin tundma, et pean olema neile meelepärane, et nad mind rohkem aktsepteeriks ja minuga suhtleks. Lõpuks tundsin end sellest survestatuna. See tundus nii vale, et nad ei ole minuga nii nagu varem, ja hakkasin tüdrukutega suhtlema. Leidsin endale koolist parima sõbranna, kellega olin kogu aeg koos. Käisime teineteise pool ja lõime mälestusi.

Jaga
Kommentaarid