Kuidas kooliminekuga seotud kulusid kontrolli all hoida? Abiks on nimekirja koostamine ja lapse kaasamine

Lähenev õppeaasta algus tekitab ühest küljest elevust, aga samas toob koolitarvete ostmine endaga kaasa ka keskmisest suuremad väljaminekud. Kuidas kulusid targalt planeerida, selgitab LHV erakliendi segmendi valdkonnajuht Violetta Platonova.

Kooliaasta alguses on oluline ostudega mitte kiirustada. On loomulik, et soovime vihikud ja päevikud ära osta kohe, kui need lettidele ilmuvad – nii võib aga ostukorvi sattuda mitmeid asju, mida hiljem tegelikult vaja ei lähe.

Pane paika nimekiri

Esmalt tasub üle vaadata, millised koolitarbed ja -riided lapsel juba olemas on ning millised neist vajaks asendamist või juurde ostmist. Tihtipeale on abiks, kui vaadata asju üle kategooriate kaupa: näiteks kõigepealt riided ja jalanõud, siis koolikott, seejärel kirja- ja kunstitarbed ja lõpuks kõik vajalik huvitegevuse jaoks. Asju tasub üle vaadata lapsega koos: see aitab ka talle endale juba varakult planeerimist õpetada.

Seejärel saab koostada nimekirja vajalikest asjadest ning teha kindlaks, millises järjekorras asju osta tasuks. Enamasti pole kõiki koolitarbeid vaja 1. septembriks – ning mitmed vajaminevad asjad võivad selguda ka hiljem, mil kool on juba alanud. Näiteks kui on teada, et kehaline kasvatus saalis algab sügise keskpaigast, siis tubaseid spordiriideid saab osta hiljem. Seetõttu ei tasu kõiki oste planeerida augusti viimastesse nädalatesse: tihtipeale on koolitarbed pärast kooli algust soodsamad, samuti aitab selline lähenemine hajutada pere väljaminekuid. Oluline on, et õppeaasta alguses oleks lapsel olemas põhiasjad: koolikott, päevik ja kirjutusvahendid.

Aeg sobivaid asju otsima minna

Kui nimekiri on koostatud, tuleks läbi arvutada, kui palju iga kategooria peale kuluda võib ning mis on kulutuste ülemine piir. Seejärel tasub koolitarvete otsimist alustada e-poodidest: see säästab tihtipeale nii aega kui ka raha, samuti aitab sihipärane otsing vältida emotsioonioste.

Lisaks tasub läbi mõelda, kas kõik vajalikud asjad peavad tingimata olema uued. Näiteks pidulikud riided aktuste jaoks leiavad tihtipeale kandmist vaid mõnel korral, enne kui need lapsele väikseks jäävad: sellisel juhul võib sobivaid teise ringi variante leida nii lastevanemate sotsiaalmeedia gruppidest kui ka rakendustest, mis on mõeldud asjade müügiks. Müüki tasub ka ise panna need asjad, mis on lapsele juba väikseks jäänud või kasutust ei leia.

Kui siiski on vaja mõnda eset poodi kohapeale proovima või vaatama minna, tasub seda teha ajal, mil poes pole suuremat tunglemist. Nii saab ost kiirelt tehtud ja on väiksem võimalus nimekirjast kõrvale kalduda.

Kaasa oma laps

Uueks õppeaastaks valmistumisse tasub kaasata ka koolilaps ise – esiteks, kooli läheb tema ja teiseks võib see aidata omamoodi kokku hoida. Näiteks seljakoti valimisel tasub lisaks selle mahule, hinnale ja ergonoomikale arvestada ka lapse iseloomu ja suhtumist asjadesse: näiteks kui võib juhtuda, et seljakott ei pea vastu üle paari kuu, pole mõistlik valida kallist varianti. Samuti on paljudes koolides hoiukapid, kuhu saab jätta rasked õpikud, nii et võib-olla eelistab laps ranitsa asemel hoopis mõnda muud kotti. Nooremate koolilaste jaoks on oluline ise seljakoti ja pinalite valimises osaleda – nad tunnevad palju paremini populaarseid superkangelasi ja mängu- ning multikategelasi. Kui laps on ise esemete valikul osaleda saanud, kasutab ta tõenäoliselt neid ka suurema rõõmuga ning hoolikamalt.

Veel üks õppeaasta algusega seotud väljaminek on erinevad hobid. On teada, et huvitegevuse eelarve võib paisuda väga suureks: ning vahel tuleb ette, et laps ei soovi huviringis jätkata. Seega tasub uue huviringiga alustada rahulikult ning mitte osta koheselt kogu varustust või maksta trennide eest pool aastat ette. Tasub uurida, kas pakutakse proovitunni varianti või saab maksta iga osalemise eest eraldi, kuniks on kindel, et lapsele huviringis päriselt meeldib.

Õpeta lapsele rahatarkust

Koolitee alustamine või kooli naasmine on hea võimalus õpetada lapsele rahatarkust ja kulude planeerimist. Nii tasub kooliasjade soetamist planeerides last igal sammul kaasata ning arutada ostud temaga läbi. Samuti tuleb eriti esimesse klassi minevate laste puhul teemaks taskuraha: lapsele tasub selgitada, kui suur on tema taskuraha ning kas ta võib seda oodata kord kuus või igal nädalal.

Samuti võiks kooli minevale lapsele avada tema enda pangakonto: see on mugavam ja turvalisem kui sularahas taskuraha andmine – samuti aitab see kuludel paremini silma peal hoida. Enamasti on lastele ja noortele mõeldud pangakonto ja -kaardid tasuta. Päris oma pangakonto avamine tähendab lapse jaoks teatud iseseisvust, kuid tuleb meeles pidada, et pangakaardi omamine eeldab ka oskust rahaga ka ümber käia. Enne lapse kooliminekut tasuks talle põhitõdesid selgitada ja esimesed praktilised sammud koos läbi teha.

Lapsevanemana saad ise valida, kui palju oma lapsele rahaasjade ajamiseks otsustusõigust annad – enamasti piisab võimalustest maksta, raha välja võtta, kontojääki vaadata ja raha juurde küsida. Lisaks omad lapsevanemana ülevaadet tema rahaasjadest: näed kontojääki ja tehtud tehinguid ning saad muuta limiite.

Lastele ja noortele mõeldud kaartidega kaasneb tihti soodustusi – kuna need on enamasti partnerite juures, kelle tooteid või teenuseid noored tihti tarbivad, tasub end võimalustega kurssi viia. Noorena on iga euro oluline – nii saab lõpuks säästa arvestatava summa.