Hirmsaid mõtteid pimedateks ja poristeks õhtuteks. Kahekõne

Oeh, maailmas on nii palju asju, mille pärast hirmu tunda.

Jah, on tõesti. Eriti siis, kui väljas läheb pimedaks. Ja tuleb magama minna. Voodis tundub kogu maailm kuidagi kummaline. Ja teistmoodi.

Tõepoolest – teistmoodi! Pime tuba on hoopis teise olemisega. Peaaegu et võõras. Kõik mänguasjad ja riiulid ja toolid ja potililled ja isegi vaip on nagu ümber tehtud. Isegi helid on ümber tehtud. Emme küll ütleb, et see mürin, mis öösel kostab, on seina taga norskav naabri­mees. Aga mina seda ei usu. Seda heli tekitab ikka pigem üks porisev tont.

Tahmase ninaga tont, jajah! Ma olen sellist näinud!