„Kui Villem oli aastane, siis mõistsime, et ta hoidu panekuks on liiga vara. Ta on väga rahulik ja pigem võõristav laps, kes vajab kohanemiseks palju aega. Mõtlesime, mis alternatiivid meil oleks. Teadsin üht perekonda, kus ämm oli lapsehoidjaks olnud, nii et eeskuju oli nagu olemas,“ meenutab Katri-Helena.

Kui Katri-Helena oma plaani esiti naabritega jagas, oli reaktsiooniks pigem muie. Uuriti, kuidas kaks perenaist siis samas majas ometigi hakkama peaks saama. „Ma ei ole ise suur perenaise tüpaaž. Kui keegi minu eest koristab või süüa teeb, isegi teistmoodi kui ma ise teeks, siis ma olen pigem rõõmus.“

Kuidas on lood piiride ja generatsioonidevaheliste erimeelsustega? Naine tunnistab, et

Jaga
Kommentaarid