„Kardan, et tekitasin tahtmatult ise oma lapsele hirmu pimedas magamise ees...“

Lapse hirm pimeduse ees on üsna levinud mure. Küll aga on vanemana hästi oluline jälgida, et me ise seda hirmu lapses ei tekitaks. „Tütar ärkab öösel hirmunult üles ja on segaduses,“ tunneb ema suurt muret.

Lugeja kirjutab

Meie tütar Miia (2 a ja 8 k) on hakanud öösel pimedust kartma. Laps on hea arenguga ja mõistab maailma väga hästi. Ta on alati maganud oma voodis, kus ta iseseisvalt uinub. Nüüd on aga meie ööd muutunud, ta ärkab keset ööd hirmunult üles ja on segaduses. Kardan, et tekitasin temas hirmu pimeduse ees, lugedes raamatust „Laura lood“ juttu, mis rääkis sellest, kuidas Laura pimedust kardab. Peale selle jutu lugemist hakkaski ta hirmu tundma. Nüüd palub ta ööseks tule põlema jätta ja võtab kõikvõimalikud kaisukad endale tugevalt kaissu. Kui ma päeval temaga sellest räägin, saab ta kõigest väga hästi aru ja noogutab kaasa sellele, kui räägin, miks pimedust karta pole vaja. Selgitan talle, et tal on väga armas voodi, kus magada ja emme on lähedal. Laps on silmnähtavalt päeval öistest ärkamisest väsinud.

Häid soovitusi jagab Heaolu Keskuse psühholoog Maria Kanter

Lapse sellises olukorras toetamisel on esmatähtis