„Märkan emasid, kes saavad oma beebisid imetada ja tunnen süüd. Mõtlen, kas mind vaadatakse kritiseerivalt, et oma last pudelist toidan“

Imetamine on side ema ja lapse vahel ning selle lõpp toob sageli kaasa rohkelt ootamatuid emotsioone. Olgu tegu beebi või juba suurema lapsega, kas ema enda soovi või muu mõjuva põhjusega, see vajab planeerimist ja lähedaste tuge. Kolm ema räägivad oma imetamisteekonna lõpust.

Kätlini imetamisteekonnale hakkasid takistused veerema juba Markuse (8 k) teisel elunädalal. Beebi muutus söömise ajal rahutuks ja nuttis pidevalt. Kätlin pöördus murega nii perearsti kui ka imetamisnõustaja poole. Nõustaja arvas, et abi võiks olla, kui ema võtaks lisaks D-vitamiini ja oomega-3, rauda ja letsitiini.

Poolteist kuud pärast visiiti selgus, et lapsel on ka vaikne refluks ja esineb veriroe. Kui juba varem oli beebi toitmine olnud emale tõeline stressiallikas, siis nüüd halvenes Kätlini emotsionaalne seisund veelgi.

Poja kolmandaks elukuuks oli imetamine Kätlinile tõeline stressi­allikas ja ta kippus sageli koos lapsega nutma. „Ainuüksi mõte sellest, et varsti on söögiaeg ja ta jälle karjub, tekitas minus stressi,“ kirjeldab Kätlin. Tema elukaaslane Margus hakkas muret tundma, et ehk