Tühi veip ei ole prügi!
Ühekordne elektrooniline sigaret on viimastel aastatel muutunud Eestis probleemseks tooteks ka keskkonna vaates, kuna kasutatud veibid visatakse lihtsalt prügikasti.
„Ilmselt inimesed lihtsalt ei tea, et veipi ei tohi visata tavalisse prügisse! See on tegelikult väikeelektroonikaseade, mis sisaldab endas liitiumioonakut. Sisuliselt on tegemist samasuguse tootega nagu patarei. Ja patareisid me ju ei viska lihtsalt niisama prügisse,“ selgitab MTÜ Puhta Ilma koda juhatuse liige ja Maailmakoristuspäev Eesti eestvedaja Elike Saviorg.
„Meie esmane soovitus kõigi toodete puhul on, et kui võimalik, siis ära tarbi. Kui ilma selleta ei saa, siis tuleks loobuda ühekordse toote tarbimisest ning eelistada korduvkasutatavat toodet. Ning lõpetuseks – kui oled toote ära kasutanud, siis viska või vii see õigesse paika, et tootes kasutatud materjale oleks võimalik ringlusse võtta,“ sõnab Saviorg.
Tühjaks saanud e-sigaret tuleks viia kas väikeelektroonika kogumiskasti või jäätmejaama. Samuti saab selle tagastada 1 : 1 põhimõttel kõikidele müüjatele. See tähendab, et uut ostes on müüja kohustatud tühjaks saanud toote tagasi võtma. Need põhimõtted kehtivad ka kõigi teiste väikeelektroonikaseadmete puhul. Lisaks saab veibi panna kõigis poodides asuvatesse patareikastidesse, sest ka nii jõuavad vanad veibid kenasti tagasi õige käitleja juurde, kes lammutab tooted laiali ning saadab veibis sisalduvad väärt materjalid taaskasutusse.
Murdosa veipidest jõuab ringlusse
Kliimaministeeriumi probleemtooteregistri andmete kohaselt deklareerisid e-sigarettide maaletoojad Eesti turule 2022. aastal 61,43 tonni e-sigarette, mis on ligi 3 071 500 e-sigaretti aastas. Nende andmete kogumisel ei eristata ühekordseid e-sigarette korduvkasutatavatest. E-sigarettide jäätmete töötleja Weerec AS juurde jõuab kvartalis aga kaks tonni e-sigarette ehk et ametlikult müüdud veipidest kogutakse jäätmetena kokku vaid 13%.
Lisaks ametlikule turule on väga suur osakaal ka mustal turul ja registreerimata veebikaubandusel, mis kliimaministeeriumi statistikas ei kajastu. Musta turu osakaalu hinnatakse erinevatel andmetel 20–50% suuruseks kogu turust. Musta turu suuruse kohta Eestis ametlikud andmed või hinnangud praegu puuduvad.
E-sigarette kui ohtlikke jäätmeid peab koguma olmejäätmetest eraldi. E-sigaretid sisaldavad nikotiini ja liitiumakut, mis omakorda sisaldab niklit, koobaltit ning mürgiseid orgaanilisi lahusteid. Visates e-sigaretid tavalisse prügisse või loodusesse, võivad neis sisalduvad ohtlikud ained põhjustada keskkonnareostust, mürgitades elusloodust, pinnast ja veekogusid. Lisaks võivad valesti käideldud akud tekitada tulekahjusid prügikastides, prügilates ja jäätmekäitlustehastes.
Elektroonilise sigareti liitiumioonaku sisaldab muu hulgas kriitilise tähtsusega toorainet liitiumi. Inglismaal koostatud uuringu andmete põhjal arvutades selgub, et kui Eestis visati 2022. aastal ära suurusjärk 2,67 miljonit e-sigaretti, siis prügilatesse suunati koos nendega ligikaudu 20 000 kg liitiumi, millest saaks toota liitiumaku 2400 elektriautole.
2021. aasta Tervise Arengu Instituudi uuringu järgi oli Eesti noorte hulgas kõige levinum tubakatoode e-sigaret. Uuringust selgus, et viimase nelja nädala jooksul oli seda tarvitanud 30% 14-15 aastastest ning 48% 16-18 aastastest õpilastest.
Ka mitmed teised uuringud nii Euroopas kui Ameerikas kinnitavad, et e-sigaret on üha levinum nii suitsetajate kui noorte inimeste seas. „Algselt suitsetamisest loobumise lihtsustamise egiidi all müüdud toode on leidnud tarbijaid ka inimeste hulgas, kes varem tubakatooteid ei tarvitanud,“ tõdeb Elike Saviorg.
Too oma tühi veip koos teiste katkiste elektroonikaseadmetega poe kogumiskasti või jäätmejaama! Vaata lähemalt: maailmakoristus.ee/veip