Keit Pentus-Rosimannus: muidugi on süümepiinad mulle tuttavad! On vähe töötavaid emasid, kes pole nendega võidelnud

„Unistasime teisest lapsest, aga selle unistuse kõrval pidin tegelema ka oma hirmudega. Ma polnud kindel, millised riskid 47aastaselt lapseootele jäämisega kaasnevad,“ mõtiskleb Keit Pentus-Rosimannus. „Õnneks läks kõik ladusamalt, kui olin oodanud.“

Külastan Keitu (48) ja Raini (55) nende vanalinnakodus suve lõpul. Väljas on mõnusalt soe ja ka nende kodu on täis päikest, nii otseses kui kaudses mõttes. „Praegu oleme veel täielikus beebi­mullis,“ õhkab hiljuti teise lapse saanud paar. Iti Loretta (3) on lasteaias ning Mikk Aleksander (2 k) mõnuleb isa kätel. Ajakirja ilmumise ajaks on pere aga juba Luksem­burgis, kus Keit jätkab tööd Euroopa Kontrollikoja liikmena.

Keidu kaelas ripub kee kirjaga „Mind ei murra“. Just need kolm sõna tunduvad teda hästi kirjeldavat. Kust tuleb see energia ja pealehakkamine, et kahe lapse kõrvalt kõrgel ametipostil töötada ja edukas olla?