Räägin sissejuhatuseks loo oma töölevõtmisest. Kui mul oli lastehaiglas töövestlus, sõnastas haigla toonane peaarst selle nõnda: me oleme lastehaiglas aru saanud, et meil on vaja hingehoidjat, sest haiglas on ka surm. Tegelikult ei ole mu töö seal ainult surmaga seotud, aga see oli impulss, miks haigla otsustas hingehoidja palgata.

Mõnikord ja mõne psühholoogiga võib inimesel jääda tunne, et teda tahetakse korda teha või ära parandada. Hingehoidja on pigem ehk teekaaslane kriisides ja keerulistes olukordades, kes kuulab ja püüab mõista, aga mitte otseselt sekkuda ega ravida.

Kas sa keskendud haiglas vaid lapsevanematele või toetad ka lapsi?

Selge on, et lapse haigus on haiglas olles suurim probleem, aga see ei pruugi olla ema-isa ainus mure. Näiteks on kodus kaheaastane, kes pole sinnamaani hetkegi emast eemal olnud, aga nüüd peab temast nädalaid lahus olema. Hingehoidjana püüan

Jaga
Kommentaarid