Lastearst Reet Raukas: aktiivne füüsiline liikumine paneb aluse lapse vaimsele tervisele ja tema üldisele vastupidavusele

Tänavu septembri viimasel nädalal toimub Eestis juba kümnendat korda Spordinädal, mis kutsub kõiki, olenemata vanusest, pikema ja tervema elu nimel liikuma. Terviseteadlikkust on oluline kujundada juba lapseeas ning sellele aitavad kaasa eeskätt lapsevanemad, kes on eeskujuks ning innustavad olema füüsiliselt aktiivne, pakkudes selleks välja ka võimalusi.

Inimese keha on loodud liikuma kogu meie eluaea jooksul. Oluline on vaid tähele panna vanust ning seda, mida keha sellel ajaperioodil vajab. Lapsele on liikumine hädavajalik juba alates sünnist ning mõjutab lisaks füüsilisele arengule teda ka kognitiivselt. Esmalt õpib laps meeltega ümbritsevat tajuma ning muutub uudishimulikuks uudistajaks ja avastajaks. See huvi paneb teda liikuma, ümbrust avastama, uusi asju õppima, ennast füüsiliselt aga ka vaimselt ületama.

Kehaline aktiivsus peab kuuluma lapse igapäevaellu ning olema mitmekülgne, turvaline aga ka rõõmu pakkuv. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) välja toodud kehalise aktiivsuse soovitus lastele ja noortele on regulaarne mõõdukas kuni tugev kehaline aktiivsus igapäevaselt vähemalt 60 minutit. Lisaks vähemalt kaks korda nädalas peaksid füüsilised tegevused aitama säilitada ja parandada lihaste jõudu, painduvust ja luude tervist.

Allpool on toodud näpunäited lapsevanematele mitmekülgseteks ja inspireerivateks liikumissoovitusteks lastele vanusegruppide kaupa.

Eelkooliealine laps (0-6- aastat):

• olge lapsega, olenemata aastaajast, võimalikult palju õues. Nii annad ka endale koormust!

• tekitage lapsele liikumise rutiin ja pidage sellest kinni;

• innustage last ja pakkuge talle vankri, kelgu, tõukeratta kasutamise asemel kõndimist;

• leidke lapsele ka kodus võimalusi ennast füüsiliselt välja elada kas ronides või põrandal mürades. Mürage koos!

Laps ja nooruk (7- 18- aastat):

• innustage last jalgsi koolis käima. Kui koolipäeva eel selleks mahti või jaksu pole, võiks kojutulek toimuda jalgsi;

• sobilike ilmade puhul pakkuge jalutamise alternatiiviks jalgratast;

• lapse autoga kooli viimise asemel pakkuge alternatiiviks ühistransporti;

• olge ise eeskujuks ja soovitage lapsel kasutada igapäevaselt lifti asemel treppe;

• suunake last olema kogu koolipäeva jooksul võimalusel kehaliselt aktiivne. Tutvuge üheskoos kooli aktiivsete vahetundide võimalustega;

• pakkuge lapsele võimalust ja innustage teda osalema 3-4 korda nädalas pärastlõunases või õhtuses juhendatud treeningus;

• pakkuge lapsele võimalust olla ka nädalavahetustel võimalikult palju värskes õhus. Sõitke jalgrattaga, jalutage, matkake, ujuge kogu perega- nii hoiate lisaks liikumise harjumusele tekkimisele peres ka häid suheteid.

Oma last neid tegevusi igapäevaselt päevakava loomuliku osana tegema innustades on juba suur osa WHO soovitustest täidetud. Kui neile lisada ka juhendatud treening ning lihasjõudu ja painduvust arendavad harjutused vähemalt kolm korda nädalas, olete pannud tugeva aluse oma lapse kujunemisel füüsiliselt ning vaimselt tugevaks.