Elin Järvsaar: viljakas eas inimene ei taha kuulda sõnumit „me peame ju kuskilt võtma, sest riigieelarve tuleb tasakaalu viia“. Kuidas päriselt noored sünnitama saada?
Kolmandat aastat järjest sünnib Eestis rekordvähe lapsi. 2022. aastal sündis 11 588 last, eelmisel aastal 10 721 ning tänavune prognoos jääb alla 10 tuhande – seda on vähem kui eales varem. Kas tegemist on paratamatusega või saab selle kõvera kuidagi ülespoole tagasi suunata?
Sündide arv Eestis muudkui langeb ja esmasünnitaja vanus aina kasvab – kui 1992. aastal oli esmasünnitaja keskmine vanus 22,7 aastat, siis viimastel aastatel alla 24aastaseid naisi sünnitamas enam väga ei näe. Keskmine esmasünnitaja oli 2023. aastal 28,7aastane.
Nii ema kui kodanikuna kirjutan viimastele näitajatele hea meelega alla ning olen uhke, kui noored kahekümnendate alguses pere planeerimise asemel õppimise ja karjääriga tegelevad. Samas laste üleüldine madal sündimus teeb murelikuks küll – miks nii paljud (suur)pered loomata jäävad?
Mida siis ette võtta?
Viimase aja kommunikatsioon riigi poolt peredele on olnud absoluutselt kohutav. „Me peame ju kuskilt võtma, sest riigieelarve tuleb tasakaalu viia“ ei ole sõnum, mida üks viljakas eas potentsiaalne lapsevanem tahab kuulda.