Vaimse tervise õde: suitsiidimõtted ning enesevigastamine on koolinoorte seas kasvutrendis

Ligi kolmandikul kooliealistest lastest on mõni vaimse tervise mure, mis mõjutab nende edasijõudmist koolis. Koolikeskkond annab võimaluse jõuda regulaarselt enamiku koolilasteni, kus kooliõde on esmaste terviseriskide märkaja ja sekkuja. Alates sellest aastast saavad kooliõed õpilaste vaimse tervise murede osas konsulteerida vaimse tervise õega. See aitab kaasa abivajajate toetamisele.

Hinnanguliselt saavad pooled kõigist vaimse tervise häiretest alguse enne 14. eluaastat ja kolmveerand nendest enne 25. eluaastat. SA Tallinna Koolitervishoiu statistika kohaselt on ligi 2/3 õpilaste tervisemuredest seotud vaimse tervisega.

Ka oma 12-aastase töökogemuse pealt tunnen, et õpilaste vaimse tervisega seotud pöördumiste osakaal on pigem kasvanud. Ilmselt jättis siin oma jälje ka COVID-19 pandeemia ning sellega seotud isoleeritus ja hirm haigestumise ees, samuti muud maailmas toimuvad ärevad sündmused ning pidev elutempo kiirenemine. Samas näitab Tervise Arengu Instituudi (TAI) läbiviidud koolilaste tervisekäitumise uuring teismeliste seas masenduse ja kurbuse ning depressiivete episoodide järjepidevat kasvu juba alates 2013.–2014. aastast.

2022. aastal valmis „Rahvastiku vaimse tervise uuring“, kust selgub, et noortel (15–24-aastased) oli enesekohase küsimustiku põhjal nii depressiooni kui ärevushäirete risk kuni kaks korda suurem kui elanikkonnas keskmiselt. Ka SA Tallinna Koolitervishoiu statistika põhjal saab väita, et õpilased kurdavad ärevust, närvilisust, masendust, uinumisraskusi ja üksildustunnet. TAI 2024. aasta andmetel on suitsiidimõtted ning enesevigastamine koolinoorte seas kasvutrendis, seda eriti tüdrukute hulgas. Vaimse tervise muredega õpilastel on võrreldes oma eakaaslastega kehvemad õpitulemused, rohkem koolist puudumisi ning ka suurem risk koolist väljalangemiseks.

Varane märkamine on oluline

Mida varem me märkame muutusi lapse käitumises või tema halvenenud toimetulekut, seda tõhusam on edasise abi andmine. Sageli kooruvad vaimse tervise probleemid välja hoopis koolilapse sagedaste füüsiliste kaebustega pöördumiste alt (nt peavalud, kõhuvalud). Õpilastele plaanilisi tervisekontrolle tehes viivad kooliõed läbi põhjaliku psühhosotsiaalse küsitluse, mille käigus peatutakse kõigil olulistel vaimset tervist mõjutavatel teemadel: uni, toitumine, liikumine, sotsiaalsed suhted, ekraaniaeg, toimetulek koolis jne. Kui koolilapsel on vaimse tervisega seotud raskusi, siis need leitakse tavaliselt tervisekontrolli käigus üles. Vastavalt vajadusele annavad kooliõed nõu, kuidas on õpilastel võimalik ise tervist hoidvate eluviiside kaudu oma vaimset tervist toetada. Olulisel kohal on ka ennetustöö. Kooliõed tutvustavad õpilastele vaimse tervise vitamiine, korraldavad tervisepäevi ning kutsuvad kooli vaimse tervise spetsialiste. Kui tegemist on raskema vaimse tervise murega, kaasatakse teised tugispetsialistid: vaimse tervise õde, koolipsühholoog ja/või sotsiaalpedagoog.

Kooliõdede ja vaimse tervise õdede koostöö

Aina rohkem on tõendeid, et tervishoiuteenuste otsene lõimimine koolikorraldusse on tõhus meetod laste ja noorukite vaimse tervise toetamisel. Õpilaste vaimse tervise toetamiseks on vaja lisaks läbimõeldud ennetustegevusele ning riskitegurite vähendamisele ka hästitöötavat tugimeeskonda. Siin teevadki kooliõed ja vaimse tervise õed koostööd. SA Tallinna Koolitervishoiul on töötatud välja õpilase psühhosotsiaalse tausta hindamise juhend, mida kooliõed oma töös kasutavad. Juhendis on 12 klassifikaatorit, mida kasutades sõelub kooliõde välja õpilased, kes vajavad lisaks kooliõele ka vaimse tervise õe või koolipsühholoogi nõustamist.

Vaimse tervise õed vaatavad suurt pilti – nii individuaalseid tegureid kui ka ümbritsevat sotsiaalset ja füüsilist keskkonda, mis last/noorukit ümbritseb – ning küsivad ja kuulavad. Kooliõdedel puuduvad spetsiifilisemad teadmised ja oskused vaimse tervise muredega tegelemiseks, samuti muude tööülesannete tõttu vastav ajaressurss. Just seepärast viivad näiteks SA Tallinna Koolitervishoius vaimse tervise õed läbi regulaarselt sisekoolitusi, et kooliõed õpiksid paremini märkama õpilase vaimse tervise probleeme, eristama nende raskust, hindama sekkumise kiirust ning võimalusi. Lisaks on oluline juhendatud eneseabioskuste ja vaimse tervise esmaabi, sotsiaal-emotsionaalsete oskuste ning oma tervise eest vastutuse võtmise õpetamine nii õpilastele kui lapsevanematele. Nende teemade edastamisel on oluline koolitervishoius töötavate vaimse tervise õdede roll.

Koolitervishoiuteenuse pakkumise käigus läbiviidud õpilase vaimse tervise seisundi hindamine võimaldab täpsustada abivajadust. Kui õpilase vaimse tervise seisundi hindamisel selgub, et edasisuunamise vajadus puudub, siis saavad koolitervishoius töötavad vaimse tervise õed kohe pakkuda toetatud väheintensiivset psühholoogilist sekkumist õpilasele kõige sobivamal ajal ja kohas, olgu põhjuseks ärevus, unehäired, meeleolulangus või näiteks nikotiinitoodete tarbimine. Edasisuunamise vajadusel kogutakse juba psühhiaatrilist anamneesi nii õpilaselt kui lapsevanemalt, et perearst saaks dokumenteeritud info põhjal kiiremini edasisi otsuseid teha.

Sild tervishoiu ja hariduse vahel

Esmatasandil sekkumine kiirendab vajaliku vaimse tervise abi saamist ja pikemas perspektiivis vähendab patsientide juurdevoolu eriarstiabisse ning riigi tervisekulutusi. Vaimse tervise õe kaasamine koolitervishoidu toimib sillana tervishoiu ja hariduse vahel, tagades õpilaste vaimse tervise muredele tervikliku ja integreeritud lahenduse.

Julgustame vanemaid mure korral küsima koolist võimalusi abi saamiseks. Kohalikul omavalitsusel on oma piirkonna kogukondades võimalus pakkuda vaimse tervise murede korral erinevaid teenuseid.

Pane tähele

Kooliõpilased saavad pöörduda tervisemurega või muude tervist puudutavate küsimustega kooliõe poole. Kooliõdedel on võimalus küsida nõu vaimse tervise õelt ja konsulteerida temaga. Selle eesmärk on võimalikult varajane vaimse tervise probleemi märkamine ja esmase abi andmine. Koolitervishoiuteenust rahastab Tervisekassa 524 koolis üle Eesti.