Miks ja kuidas õpetada lapsed jäätmeid sortima?

Lapsed, kes on hakanud koduse jäätmekapiga tutvust tegema esimestes sammudest, peavad jäätmete liigiti kastidesse panemist loomulikuks ja omandatavate oskuste normaalseks osaks. Võime kinnitada – olles ise kasvatanud oma lapsi maast madalast jäätmeid liigiti koguma ning käinud ka sadu kordi lasteaedades ja koolides jäätmete sortimisest rääkimas: lapsed saavad väga kiiresti selgeks jäätmete sortimise põhireeglid kui ka erandid ja pisemadki detailid. Lapsed ei pea ka jäätmetega tegelemist sugugi keeruliseks – nagu mõnikord täiskasvanud väidavad! Kui õppida keskkonda säästvalt tarbima – sealhulgas suhtuma jäätmetesse kui materjali, mida saab õige käitumisega suunata uuesti ringlusesse – juba lapseeas, saab see loomulikuks käitumiseks terveks eluks.

Mida võiks lapsed teada jäätmetest?

Jäätmed on meie kõigi väljakutse. Kindlasti ei tohiks prügi jõuda loodusesse. Prügi ei haihtu ka ise ära, meile on oluline aga mõelda milliseid valikud jäätmetega teha. Selleks, et pürgi ei sattuks valesse kohta ning et sellest saaks teha midagi uut, on väga oluline õiged jäätmed õigesse kohta panna. Sest ainult siis, kui jäätmeid on sorditud nii, et materjalid on eraldi, saab sellest luua midagi uut.

Näiteks: toidujäätmetest saab valmistada kas kompostmulda, mis on hea väetis taimedele, või gaasi, millega sõidavad bussid. Limonaadipudelitest saab teha uuesti limonaadipudeleid või siis teisi plastist tooteid. Paberist ja papist tehakse uuesti paberit, ning klaasist uusi pudeleid purke või ka kergkruusa, mida saab kasutada teede ehituseks.

Mida peaks eraldi sortima?

Enne veel kui sortimist õpetada oleks hea suhtuda prügisse kui materjali. Selgita seda ka lapsele ja lase tal katsuda eri materjale, millest potentsiaalselt jäätmeks muutuvad: paber, papp, plastik, metall, kile, klaas, aga ka näiteks toidujäätmed – väga heaks alguseks oleks see kui laps saaks aru mis materjaliga on tegemist ja oskaks eristada, siis on edasine juba lihtsam.

Jäätmete sortimisel on mõned lihtsad põhireeglid:

· Kõik, mis on toote ümber, millegi pakend, sobib panna pakendikonteinerisse.

· Pakendite liigiti kogumisel on hästi lihtne reegel: pakend, mis on pakendikonteineris, ei tohiks määrida teisi pakendeid. Seega: sa ei pea pesema piima- või mahlapakendit, aga jogurtise topsi võikisd küll hästi tühjaks kraapida – ka juba seepärast, et toitu ei läheks raisku!

· Peaaegu kõik köögijäätmed võib panna biojäätmete konteinerisse (väikeste eranditega).

· Paber ja papp tuleks eraldi koguda ning paberikonteinerisse viia.

· Kui võimalik, võiks klaaspakendid panna eraldi klaasikonteinerisse – see on väga keskkonnasäästlik käitumine!

· Kui miski asi (pakend, rõivad vmt) on väga määrdunud, siis pane see segaolmejäätmete kasti – see on prügi ning sellest ei saa enam mitte midagi teha.

Heaks abiks koos lastega keskkonnaalast haridust täiendada saaks siit:

„Ellen, Eik ja taaskasutus. Kõige ägedam prügisorteerimise tegevusraamat“, on mõeldud õpetajatele ja ka vanematele õppevahendiks. Tegevusraamat on kõigile tasuta kasutamiseks Taskutarga lehel. Vaata siit.

https://www.taskutark.ee/study/ellen-eik-ja-taaskasutus-koige-agedam-prugisorteerimise-tegevusraamat/