Tubli töö! Eesti autojuhid paistavad teiste seast silma suurema turvatoolide kasutamisega

Uuringufirma NielsenIQ uuringust selgub, et Balti riikidest on laste turvaohutuse tagamisel ja turvatoolide kasutamisel kõige eesrindlikumad Eesti autojuhid. Kõige kehvemad on aga Leedu juhid.

2/3 Eesti juhtidest hoolitseb selle eest, et kõikidel autos sõitvatel lastel oleks turvatool, Lätis teeb seda 54% ja Leedus 48% juhtidest. See selgus kindlustusselts Gjensidige tellitud NielsenIQ uuringust.

Eestis peavad kõik lapsed, kes on lühemad kui 150 cm, autosõidu ajal kasutama turvavarustust, nt istmekõrgendust. Alla 135 cm pikkused lapsed peavad olema aga turvatoolis või -hällis. Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste selgitas, et turvaistme valimisel tuleb lisaks pikkusele arvestada ka lapse kaalu.

Turvavarustus jaguneb kaalukategooriate järgi viite rühma:

1. 0 rühm on mõeldud lastele, kes kaaluvad alla 10 kg;

2. 0+ rühm on mõeldud lastele, kes kaaluvad alla 13 kg;

3. I rühm on mõeldud lastele, kes kaaluvad 9–18 kg;

4. II rühm on mõeldud lastele, kes kaaluvad 15–25 kg;

5. III rühm on mõeldud lastele, kes kaaluvad 22–36 kg.

Ka väikesel raputusel võib olla saatuslik tagajärg

Selg sõidusuunas paigaldatud turvaistet on soovitatav kasutada nii kaua kui võimalik. Väikese lapse pea moodustab umbes 30% kogu tema kehakaalust ning kokkupõrke korral ei pea lapse kaelalülid sellele raskusele vastu ja isegi väikese raputuse või avarii toimumisel võivad tagajärjed olla saatuslikud. Selg sõidusuunas oleval turvaistmel on istme kest nagu kaitsev kilp ning neelab endasse suurema osa löögijõust.

„Eestis lapsed naljalt turvatoolita ei reisi, küll aga tuleb ette juhtumeid, kus turvatool on valesti kinnitatud või laps on veel liiga väike, et suuremas turvatoolis istuda. Ideaalis peaks need ajad möödas olema, kus lapsi sõidu ajal süles hoitakse, sest see ei asenda turvatooli.“ sõnas Kirsiste.

Tema sõnul ei saa sõiduohutusnõuetes kunagi järeleandmisi teha ning nende eiramisel võib ka kõige väiksemate kiirustega raskeid liiklusõnnetusi juhtuda. „Võtame näiteks kõige tavalisema stsenaariumi, kus on kiiresti vaja laps sõidutada punktist A punkti B. Mingil põhjusel pole autos turvatooli ja laps istub sõitmise hetkel hoopis täiskasvanu süles. Juba asulasisese piirkiiruse, mis on tavaliselt 50 km/h, pealt toimuv kokkupõrge tekitab jõu, mis on võrdne kukkumisega kolmanda korruse kõrguselt. Kui laps kaalub umbes 10 kg, siis kokkupõrkel suureneb tema kaal 30 korda, sest keha inerts muutub suureks jõuks: laps kaaluks kokkupõrke hetkeks umbes 300 kg. Sellist raskust ei suuda täiskasvanu mingil viisil oma süles hoida. Kõige raskemate tagajärgedega ongi need õnnetused, kus kokkupõrke ajal lendab laps autost välja. Ka ei õigusta turvatooli puudumist asjaolu, et täiskasvanu last süles hoides turvavööd kasutab. Isegi kui täiskasvanu ise on turvavööga kinnitatud, võib tema keha õnnetuse hetkel liikuda ja laps jääda täiskasvanu ning auto sisemuse vahele väga õnnetult kinni, põhjustades veelgi raskemaid vigastusi.“

Kõik turvatoolid, mida Eestis kasutatakse peavad vastama Euroopa Liidu turvanõuetele ja neil peab olema vastav sertifikaat (ECE R44/04 või uuem ECE R129).