Beebi sünd isa vaatevinklist: 43 tundi emotsioonide virvarri

Saage tuttavaks, tema on Pärt Arthur Tamm. Sündis 14. mail kell 2.06, kaalus 3,6 kg ja oli 51 cm pikk. Nagu paljud teised isad, olin ka mina sünnitusel tugiisikuks. Jagan oma kogemust, otse ja ausalt.

Mu kaasa Anneliisi rasedus kulges üsna mõnusalt, ilma suurte muredeta. Sai isegi poole lapse­ootuse pealt Tenerifel käidud. Mõned söömasööstud, paistes jalad, emotsioonide virvarr ja kerge prego brain käisid asja juurde. Seega oli järgmine olukord üsna ootamatu.

Käes on raseduse 39. nädal. Anneliis läheb kell 11.30 rutiinsesse kontrolli. Tunni pärast heliseb telefon ja Anneliis ütleb, et ta peab haiglasse jääma. Ämmaemanda sõnul on tal tekkinud preeklampsia, ta peab olema jälgimisel ning sünnitus tuleb esile kutsuda.

Kuna mul puudub meditsiiniline haridus, andestage mu lihtsustatud seletus sellest seisundist. Pree­klampsia korral tõuseb ema vererõhk ohtliku piirini ja uriini tekib valk. Võivad kahjustuda naise neerud, maks ja muud elutähtsad organid. Tegu on tõsise haigusega, mis võib lõppeda lapse ja ema surmaga.

Kõne lõppedes tunnen, kuidas kerge ärevus ja muremõtted peale tulevad