Püsiühendus või juhtmevaba internet: mis on päriselt parem?

Uude koju kolides tuleb esimese sammuna võtta ette netipaketi valimine. Pealtnäha lihtne ülesanne võib pakettide ja pakkujate virvarris keeruliseks osutuda ning sõpradelt nõu küsides kostub sageli vastuseks: „Peaasi, et kaabliga võtad!“ Mida see täpsemalt tähendab ja kuidas erineb kaabliga nett üle õhu levivast ehk mobiilsest, selgitab Tele2 erakliendi netiteenuste valdkonnajuht Grete Liis Piller.

Alustame kohe kõige olulisemast ehk hinnast. Rusikareegel on järgmine: juhtmevaba interneti hind on pea alati püsiühendusest soodsam. Kuid igal reeglil on erandeid, nii ka interneti hinna puhul, sest tabades õigel ajal head soodushinda, võid saada kaabliga interneti soodsamalt kui kaablita.

Võrdleme näiteks kolme Eesti suurema telefonioperaatori püsiühenduse pakette, mille allalaadimiskiirused ulatuvad 15 Mbit/s kuni 1000 Mbit/s-ni. Kui Telias maksab 100 Mbit/s allalaadimise kiirusega pakett 27,45 eurot kuus ja Elisas tuleb 150 Mbit/s kiiruse eest tasuda 27,44 eurot, siis Tele2-s saab sama ehk 150 Mbit/s paketi esimeseks aastaks vaid 12,5 euro eest kuus. Pärast aastat taastub tavahind, mis on 25 eurot kuus ehk ikka soodsam kui konkurentidel. Kõige võimsama ehk gigabitise kiirusega paketi osas on hinnaerinevus veelgi suurem. Nii saab võimsa paketi Tele2-st soodushinnaga 35 eurot kuus ning Telias ja Elisas maksab sama pakett vastavalt 73,2 ja 71,99 eurot kuus.

Juhtmevaba interneti osas on hinnaerinevused suuremad ja paketid veidi erinevad. Kui Telia ja Elisa eristavad pakette kiiruste järgi, siis Tele2 kõik kolm paketti on piiramatute kiiruste, kuid erinevate mahtudega: 20 GB, 150 GB ja piiramatu mahuga. Samuti on Tele2 hinnad teistest märgatavalt soodsamad.

Telial on kolm paketti, millest kõige soodsam ehk 20 Mbit/s kiirusega pakett maksab täishinnaga 19 eurot kuus ning kõige kiirem ehk 500 Mbit/s on 42,7 eurot kuus. Elisa kõige soodsam ehk 15 Mbit/s kiirusega pakett maksab 18,99 eurot ja piiramatu kiirusega nett 40,99 eurot kuus. Tele2 puhul maksab soodsaim ehk 20 GB mahuga pakett soodushinnaga 12 eurot kuus ning piiramatu mahu ja kiirusega pakett vaid 20 eurot kuus ehk lausa kaks korda vähem kui konkurentidel.

Mis siis on püsiühendus?

Püsiühenduseks nimetatakse internetti, mis jõuab kodudesse kaabli kaudu ja seda iseloomustab, nagu nimigi ütleb, püsiv ja kvaliteetne ühendus. Kõige kiiremat netti pakub fiiberoptika ehk valguskaabel, mida veavad üle Eesti kodudesse Enefit, Telia ja Elisa.

Kuna viimased kaks on erafirmad, saab nende kaabliga kasutada vaid nende endi netti. Enefit on aga riiklik pakkuja, kelle võrgus on võimalik kasutada ka Tele2 teenuseid.

Kui valida üle õhu ühenduse või kaabli vahel, on viimane pea alati parem valik, kuna valguskaabel võimaldab suuremat kiirust ning on odavam. Lisaks ei sõltu ühendus sellisel juhul mobiilimastide koormusest ehk isegi kui kõik küla- või linnaelanikud striimivad samal ajal Netflixi, ei vähene interneti kiirus. Samas tuleb meeles pidada, et neti kiirus sõltub näiteks ruuteri võimsusest – sa võid küll 500 Mbit/s kiirusega paketi võtta, aga kui ruuter seda välja ei vea, pole suurest kiirusest kasu.

Püsiühendusel on aga üks oluline nõrkus: erinevalt mobiilsest internetist on selle levik Eestis tagasihoidlikum. Seetõttu tuleb enne püsiühenduse paketi võtmist kontrollida, kas sinu aadressile valguskaabel ikka jõuab. Näiteks jõuab Enefiti kaabel edukalt Tallinna lähistele: Laulasmaale, Keila-Joale, Vääna-Jõesuule, Riisiperre, Kiisale, Kasemetsa, Aegviitu, aga ka kaugematesse paikadesse, nagu Mustvee või Kärdla.

Mis on aga üle õhu internet?

Üle õhu levivat juhtmevaba internetti kutsutakse ka mobiilseks internetiks. Selle variandi puhul pole vaja kaablit kuhugi vedada, sest internet tuleb kõige lihtsamalt öeldes mobiilsidemastide kaudu. See tähendab, et üle õhu netti saavad kasutada kõik, olenemata oma asukohast.

Suure puudusena sõltub mobiilse interneti kiirus ja stabiilsus mitmest tegurist: mobiilsidemasti asukohast ja selle koormusest, ruuterist ja selle paigutusest ning isegi ilmastikutingimustest. Näiteks võib juhtuda, et päevasel ajal on internet kiire, aga õhtustel tipptundidel, mil kõik kasutajad vaatavad kodudes telekat ja istuvad samal ajal telefonides, läheb koormus suureks ning kiirus langeb. Nii võivad mobiilse interneti kiirused kõikuda ka siis, kui maht on piiramatu. Mobiilse interneti korral tuleb hea kiiruse saavutamiseks ja hoidmiseks valida hoolega ruuteri asukohta ning paigutada see akna lähedusse. Selleks, et hinnata, kui suur on parasjagu võrgu koormus, tuleks telefoniga kiirusi testida.

Kokkuvõttes sõltub netipaketi valik suuresti inimese elukohast ja vajadustest. Kui elukohta on veetud vajalikud kaablid, on kindlasti stabiilsem ja kiirem püsiühendusega pakett. Samas kui netikasutus pole nii suur ja olulisem on asukohast sõltumatu ühendus, sobib rohkem mobiilne andmeside. Igal juhul tasub esmalt võrrelda kõigi turul tegutsevate teenusepakkujate pakette, et leida endale sobiva kiiruse, mahu ja hinnaga lahendus.