Tõeline kannapööre: „Võtsime oma lapsed kaenlasse ja kolisime maale! Oleme oma otsusega väga rahul, linnamelu on pigem väsitav.“

Mõnikord elame linnas, kuid ihkame südames maale. Igatseme rahu ja vaikuse järgi, puhta looduse ning eheda kogukonna juurde. Sinna, kus kell käib veidi aeglasemalt ning elutempo ei niida jalust. Soovime anda oma lastele parema lapsepõlve. Üks armas perekond tegi sellise unistuse teoks ning kolis Tallinnast Hiiumaale.

Liisil on koos abikaasa Felixiga kolm last: Jakob (6), Saara (4), Lukas (2). Nii Liis kui Felix sündisid ja kasvasid üles Tallinnas, kuid tänaseks on nende elu üles seatud hoopis Hiiumaa metsade ja põldude vahele.

Liisil tuli esmane maale kolimise idee pärast Jakobi sündi. Soov pakkuda lapsele maal elamise rõõme ning vaikust ja rahu oli miski, mis teda tõmbas. Sel hetkel aga Felix maale kolida ei soovinud ning sinna see jäigi. Idee siiski Liisi peast ei kadunud ning pigem kasvas ajaga.

Kui perre sündis Saara, soovisid Felix ja Liis soetada endale isikliku kodu. Nad arutlesid mitmete asukohtade üle, kuid suurimaks kahtluse tekitajaks jäi tõsiasi, et väljaspool Tallinna ei ole neil tugivõrgustikku. „Meie suureks mureks oli see, et päris üksinda, väikeste lastega ilma igasuguse tugivõrgustiku ja tuttavateta maakohta kolimine tundus hirmus.“ Lisaks pelgasid mõlemad siiski ka uues kohas ja kogukonnas kohanemist, töökoha leidmist,