Poolt või vastu? Kas lapsed peaksid halloweeni tähistama? Ema: eelmise aasta halloween oli mu elu jubedaim kogemus

Täna õhtul on halloween, kus võib juhtuda, et ukse taha satuvad kostümeeritud lapsed hüüdes „komm või pomm“. Aga kuidas eesti emad sellesse kombesse suhtuvad?

Veriseid kostüüme ma ei luba

„Minu kümnene soovis sel aastal osaleda ja otseselt keelata ei taha.. aga jah, on ka minul omad dilemmad. Mingit vägivaldset sisu ja/või veriseid kostüüme ma ei lubanud. Kostüüme on erisuguseid... tema läheb laternaga ja meisterdas peredele andmiseks kaardikesed, millele joonistas ühele poole kummituse ja teisele poole kirjutas mõistatuse (oma initsiatiivil) ehk mulle meeldib, et see ei ole tema silmis päris ainult „komm või pomm“, vaid natuke on äkki (vist?) meie aastatepikkustest kadri- ja mardijooksust külge jäänud.

Sel aastal on eriti karmilt igasuguseid veriseid nugasid, vikateid, väga hirmsaid maske (ausalt öeldes tekitavad need mulle ka täiskasvanuna hirmujudinaid). Ma ei leia, et laps peaks sellise sisuga keskkonnas oma aega veetma. Jah, on lapsevanemaid, kellele see ei näi probleem olevat.

Lasteaias töötava spetsialistina näen, et see on suurem probleem kui me arvame. Täna öeldi mulle näiteks, et „mina tahan halloweenil näidata, kuidas ma noa läbi pea panen“. Jutt 6aastase lapse suust. Eks see nüüd igaühe enda teha ja mõelda, kas see on nende arvates okei või mitte. Sama käib ka vastava sisuga arvuti- ja telekamängude, multikate jne kohta.“

- Helen, eripedagoog

Rahvas ise suretab mardi- ja kadripäeva välja

„Mida aeg edasi seda uuemad asjad tulevad moodi. Vanasti ei sõidetud autodega. Inimesed liikusid hobustega. Mis, kui vanasti tehti nii, miks nad siis on autod võtnud? Meie rahvas ise suretab mardi- ja kadripäeva välja. Kui lapsed jooksevad ringi, neid tuppa ei lasta, siis asi aina hääbub. Ja siis me räägime, et halloween ei ole Eesti tähtpäev. No aga on ju. Lapsed soovivad panna end sel päeval lahedatesse kostüümidesse. Sel päeval on loovus piiritu. Loodan, et inimesed käivad ajaga kaasas ja lasevad lastel ka edaspidi halloweeni nautida. Kaua oodatud pidupäev!“

- Kristiina

Elu jubedaim kogemus

„Ma olen 90’ndate laps ja me käisime jooksmas mardipäeval. Halloweenil lõikasime kõrvitsale näo pähe ja panime küünla sisse põlema. See, mis tänasel päeval halloweeni ajal toimub, on jube . Kõik need jubedad maskid ja verised kehaosad pole absoluutselt minu teema. Eelmine aasta olin väikese lapsega üksi kodus. Ise toimetasin köögis ja laps tegi koputamise peale ukse lahti: „Emme, keegi on ukse taga!“. Hetkel, mil nägin ukse ees seismas nelja-viit õuduskostüümides noort, tekkis mul paanikahoog ja suutsin ainult karjuda: „Minge ära, minge ära.“. Elu jubedaim kogemus.“

- Elisabett

Ei pea seda pimeduse jõudude etteastena esitlema

„Meil olid laste ja nende sõpradega mitmeid aastaid järjest väga ägedad halloweenipeod, mille juurde käisid kostüümid, kindlad toidud nagu näitekst ussitarretis, mängud (muuhulgas pimesöömine), võistlused (kõige ilusama ja kõige jubedama foto konkurss) ning taskulampidega pimedas aias jooksmine. Ukselt uksele nad ei käinud, peost piisas. Laste sõbrad meenutavad siiani neid pidusid. Hiljem tegin sarnaseid halloweene oma huviringi lastega ja nemadki olid vaimustuses. Kus ja kellega siis veel oma loovust proovile panna? Ei pea seda mingi hirmsa pimeduse jõudude etteastena esitlema, lapsed saavad väga hästi aru, et see on ainult mäng.“

- Karin

Kasvades puutuvad lapsed igasugu asjadega kokku

„Suurematel lastel on vaba voli ise otsustada ja väiksemad ei käi lasteaias. Otseselt ei tee midagi ja ei stressa ka. Lihtsalt ise ei tähista selles palagani ja kurja väljakutsumise võtmes. Tähistame lihtsalt hingedepäeva ja aktsepteerime, et on eriline aeg. Jätan välja need elemendid, mida ma ei soovi. Kõrvitsat võib ikka panna, see ongi mõeldud kurja eemale hoidmiseks. Ja lahkunute hingi võib ikka austada. Suhtun nii neutraalselt, kui saan. Kui midagi tundub mulle vale, siis järgin lihtsalt oma tunnet.

Püha ise on väga vana ja austusväärne. Asi on lihtsalt selles, et igat asja annab kahjuks üle võlli keerata või ära kasutada. Deemoniks riietatud lapsed ja emad ja kogu see õudusvärk ja luukered ei meeldi ka mulle. Ma ei taha mängida selle maailmaga, see on liiga ohtlik minu tunnetuses. Ma ei taha, et mu laps niimoodi õudustega flirdib ja mu enda jaoks on see ka vale, õõvastav ja ebameeldiv. Aga see on ju puhtalt mu personaalne valik ja eks olen loonud lastele ka vastava keskkonna. Samas arvestan, et kasvades puutuvad nad igasuguste asjadega kokku ja et paljud teised ei pruugi niimoodi mõelda.

Kes ei soovi, see ei pea tähistama ja seda saab lastele ka neutraalselt selgitada. Kes soovib tähistada, las siis tähistab ja naudib. Paljudele meeldib tegeleda nende kaunistustega ja kõrvitsatega, eks see on ju ka üks viis perena koos midagi teha. Kaitsta saab ka nii, et olla ise maksimaalselt rahus selle teemaga. Tegelikult on ju enda jõud selles, et sa teed nii, nagu on sinu valik ja kuulad oma südant. Kui ei taha selle maailmaga kokku puutuda ja see on sinu viis hoolida, siis on variant hoida lapsi koduõppel, minimeerida selliseid üritusi, mitte minna sinna klassiõhtule jne. Sa oled vaba tegema, nagu tundub sulle õige, ja see toob ka rahu.“

- Evelin

Miks mitte, kui lastele meeldib

„Mina olen arvamusel, et kui lapsele meeldib, siis miks mitte. Neil on nii palju rõõmu sellest. Kommid on varutud, lapsed tahavad minna jooksma, aga kui pussnuge taevast tuleb, siis ilmselt jääb ära. Suurematel lastel oli koolis halloweeni laat, kuhu tegime mõned limad, koogid ja pulgakoogid müügiks. Kergemad kostüümid seljas ja lapsed rahul!“

- Helen

See päev ei esinda minu väärtuseid

„Mul on kahju, et lastele luuakse normaalsust suust voolava vere ja kirves peas ringi jooksvate inimestega. Lisaks õpetatakse maast madalast nõudma asju ähvardades ja teise vara rikkudes. See ei kuulu minu väärtuste hulka ja lapsele seda edasi ei anna. Oleme käinud marti jooksmas, viinud inimestele rõõmu ja õnne.

Lasteaias on pimedal ajal peredega laternamehe otsimine, kes valgust hoiab, et lindudel, loomadel oleks hea.

Lisaks oli mul mitu aastat keeruline poes käimine, kuna dekoratsioonid tekitasid lapses hirmu, sel aastal juba nõnda suur, et teeb vahet päris ja mänguasjal, tuleb selle ärevusega juba toime.

Lapsele ütlen, et meie seda ei tähista. Kui kunagi peaks soovima kostüümipidu, siis selle saab korraldada ka muul ajal.“

- Brix

Rõõm laste nägudel on kõikvõimas

„Olin varem väga vastu ja püüdsin lastele ikkagi tähtsaks rääkida meie oma mardi- ja kadripäeva. Viimased aastad olen aga alla andnud ja isegi pisut rõõmuga kaasa läinud selle mölluga, sest lastel kõigil koolis ja lasteaias erinevad üritused, peod ja teemaringid ja neile nii meeldib. Kaunistame koos kodu, valime kostüüme ja käivad ka õhtul halloweeni „jooksmas“. See rõõm laste nägudel, kui nad tulevad ämbritäie kommidega koju. See on lihtsalt nii kõikvõimas ja siiras!“

- Liisi