RIINU TRENNIBLOGI | Sügisesed rõõmud ehk tere haigused ja köhimine, mis võtab rohkem läbi kui trenn

„Minuvanused mäletavad veel vanaemade ja ka tohtrite õpetussõnu, et joo hästi palju, puhka ja küll üle läheb,“ mõtiskleb meie trenniblogija Riin, kelle sel nädalal haigus õnnetult maha murdis.

Trenniblogist pole mul kahjuks sellel nädalal midagi kirjutada. Trenni jõudsin ma esmaspäeva hommikul ja tundsin, et kõik harjutused olid ebamugavad, kangid eriti rasked, süda puperdas ja külm higi tekkis otsaette. Möödas oli just suhteliselt lühike öö. Magan uue nädala alguses alati väga kehvasti, nii et panin raske olemise vähese ööune süüks.

Liitrite kaupa hägust vedelikku

Tööle jõudes oli olemine juba üsna sant ja kiirustasin kodukontorisse. Tänan selle eest tänapäeva moodsat maailma, et selline lahendus võimalik on! Teisipäeval tõusis palavik ja olin poolsurnud. Kõik luud ja kondid valutasid nagu vanal ätil ilma muutudes. Sabakondist kulmudeni.

Järgmistel päevadel läks veel hullemaks, ilmus tugev nohu. Ma pole just nõrguke, aga ainuke teekond, mida ma suutsin läbida, oli arvuti tagant veekeedukannuni, et teed teha. Seda jooki ma ei ole kunagi armastanud, aga kulistasin kahe päevaga liitrite viisi hägust sooja vedelikku sisse. Mingi ingveritee ta oli ja tundus väga kasulik tervisele. Nii oli vähemalt karbi peal kirjas ja ju siis peab seda uskuma ja…. lootma.

Ninaalune kare nagu iiri mehe lõug

Siis olid kohal ka köhahood ja oi, kuidas need inimest väsitavad! Köhid ja köhid ja pärast oled nii läbi, nagu oleks põldu kündnud. Ilma hobuseta. Kui nüüd keegi mõtleb, et kas arstil sai käidud ja rohtu võetud, siis vastus on muidugi ei. Minuvanused mäletavad veel vanaemade ja ka tohtrite õpetussõnu, et joo hästi palju, puhka ja küll üle läheb. Või siis seda kuldset lauset, et kui ravid, kulub seitse päeva, kui ei ravi, siis nädal. Seda loodan minagi.

Juba ongi natuke parem, aga ainuke asi on see, et nõrk on olla ja tunnen iga keharakuga, et trenni minna poleks hea mõte. Nii et sellega on siis väike paus. Loodan, et treeningsaal saab ilma minuta kenasti hakkama! Teile kõigile tõbistele aga soovitan koju hankida ekstra pehmeid ühekordseid ninapabereid, sest see pehme lambakujundusega vetsupaber, mida me kõik salamahti nohuse ninaga kasutame, on ikkagi üsna tugev ja mu ninaalune on punane ja kare nagu iiri mehe lõug.

Riin on 45-aastane kolme lapse ema, kes on otsustanud seada endale suure väljakutse. Enda sõnutsi maailma spordikaugeima inimesena on ta võtnud nõuks poole aastaga tekitada endale trenniharjumus, liikuvam elustiil, ja kes teab... ehk lõpuks kohtuda ka oma kõhulihastega! Riinul on sel teekonnal abiks Myfitness ning sealne eratreener Siim Tõemets. Siimuga saab Riin kokku regulaarselt, et arutada, kuidas teekond kulgeb ning mida teha, et läheks veel paremini. Kohtumiste vahepeal treenib ta üksinda Myfitnessi Balti jaama klubis. Riin hoiab oma progressiga Pere ja Kodu lugejaid kursis igal laupäeval kell 14!