„Mu laps vajab psühhiaatrit, aga aegasid pole kuskilt võtta. Kes mu last aitaks?“ Vaimse tervise spetsialistide lõputu saba võtab vanematelt jaksu

Meie laste ja noorte vaimne tervis on kehvas seisus, kuuleme vanematena tihti. Samas abi saada pole üldsegi kerge. „Olin ahastuses: mu laps vajas psühhiaatrit, aga vabu aegu polnud saada. Mitte keegi ei öelnud, kust ma oma lapsele abi leian,“ tõdeb Maarja. Ja kui aeg leitaksegi, solgutatakse lapsi eri spetsialistide vahet.

Pärnus elava Maarja häirekell hakkas tööle, kui ta poeg Mihkel (nüüd 10) läks 1. klassi ja poisil tekkis suur une-eelne ärevus. „Ta ei suutnud uinuda. Hakkas end üles kruttima, öeldes, et uni ei tule, käis kümneid kordi pissil ja nuttis,“ meenutab Maarja. Õhtu lõpuks oli Mihkel hüsteerias, kõõksus nutta ja jätkas tualetis käimist.

Mihkli 2. klass möödus üle kivide ja kändude. Poiss ei suutnud end tundides kontrollida ja suunati kooli sotsiaalpedagoogi juurde alatasa kui „paha poiss“, märkused olid igapäevased.

Mihkli koolis psühholoogi polnud. Ema püüdis aidata pojal ise stressiga toime tulla, pöördus Rajaleidjasse, et küsida nõu, kuidas koolis hakkama saada. Seal soovitati last õppeaasta jooksul jälgida ja talle psühhiaatriaeg panna. Kui Maarja seda tegema hakkas, selgus, et spetsialisti juurde on pea võimatu pääseda