„Lahutuse käigus unustavad vanemad sageli ära lapsed – lapse emotsioonidel peab olema koht, lapsel tuleb lasta leinata,“ rääkis Maikalu. „Lahutusest peavad vanemad lapsele rääkima koos, aga last tuleb säästa detailidest. Laps ei pea teadma, et issi valis uue ja noorema naise või emmel on nüüd uus mees. Lahutusest tuleb rääkida lihtsalt ja lapsepäraselt. Lapsele tuleb öelda, et teda armastatakse, et see „meie“ jääb lapsele alles.“

Maikalu rõhutas, et laps ei vastuta vanemate lahutuse eest ja on vanemate asi lapsele ka öelda, et see on nende enda otsus. Samuti tõi ta välja, et lapsele tuleks uudist jagada alles siis, kui tema edaspidist elukorraldust puudutav on omavahel selgeks räägitud.

„Lapse kuuldes ei tohi kindlasti tülitseda,“ kinnitas Maikalu. „Mul on istunud kabinetis laps, kes on öelnud, et parem, kui ta oleks surnud, siis vanemad ei tülitseks enam. Laps ei ole vanema tugiisik. Vanem ei tohi oma raskust kurta lapsele ja teha lapsest oma psühholoogi. Kui laps käib kahe pere vahet, siis peab leppima sellega, et ta kuulubki kahte perekonda. Samuti ei saa vanemad nõuda, et laps hakkaks uut kasuvanemat armastama, piisab viisakusest ja lapsele tuleb anda aega,“ tõdeb Maikalu.

Kuula tervet ettekannet siit:

Jaga
Kommentaarid