„Enneaegse lapse sünd võib tunduda hirmutav ja võõras, aga lootus ja toetus aitavad läbi ka kõige raskematest hetkedest“

Pühapäeval, 17. novembril, tähistati rahvusvahelist enneaegsete laste päeva, mille eesmärk on pöörata tähelepanu enneaegse sünniga seotud väljakutsetele. Oma liigutavat kogemust jagas Anete Toming, kelle poeg Sebastian sündis enneaegsena, 25. rasedusnädalal, kaaludes 888 grammi ja olles 33 cm pikk.

Sebastian on täna viieaastane terve ja rõõmus poiss. „Sebastian on väga aktiivne laps, kellele meeldib joonistada ja muusikat kuulata. Ta on suur trummisõber ja hoiab oma õde väga,“ jagab Anete.

Pere on tänulik arstidele, õdedele ja kogu meditsiinimeeskonnale, kes Sebastiani eest viis aastat tagasi hoolt kandsid. „Köhaviirused kipuvad Sebsule vahel kiiremini külge hakkama, aga enneaegsele sünnile omaseid suuri terviseprobleeme tal ei ole.“

Fotograafi ametit pidav Anete kirjeldas Sebastiani varajast sünnihetke, mis leidis aset ootamatult, kui ta Otepääl tööl oli. „Sebastian sündis Tartu Ülikooli Kliinikumis, sest olin tol päeval Otepääl pildistamas. Kindlasti on ka Tallinnas suurepärane hool enneaegsetele beebidele, aga Tartu intensiivravi kogemus oli Sebastiani jaoks ideaalne. Olime mehega pärast sünnitust poolteist kuud Tartus, üürisime selleks kaks erinevat kodu, et olla lapsele lähedal,“ meenutab Anete.

Sebastiani esimestel elukuudel tuli perel kohaneda uue eluga. „Tartu intensiivravist kolisime Tallinna Lastehaiglasse poolteist kuud pärast Sebsu sündi. Tallinnas saime haiglas olla uutes perepalatites. Seal pidime hakkama ise kõike tegema – iga kolme tunni tagant oli toitmine, mina pumpasin rindadest piima, sest Sebastian sai suurema osa ajast toitu sondiga. Kõige raskem oli harjuda igasuguste alarmidega – iga kord, kui üks häire käivitus, vaatasid kohe, kas kõik on korras. Meie mõlema jaoks oli see tohutult väsitav, aga samal ajal olime rahulikud ja tundsime, et kõik läheb hästi. Meiega oli Jumala üleloomulik rahu.“

Anete kirjeldas ka tasakaalu leidmist emarolli ja töö vahel. „Sebastiani sünni ajal oli mul töö mõttes kõige kiirem aeg, kuna suvi ja pulmahooaeg olid täies hoos. Esimese töö võtsin vastu vaid mõned päevad pärast sünnitust. Kuigi see oli füüsiliselt raske, oli see vaimselt väga kasulik. Sebastiani juures käisime tol ajal kaks korda päevas ja kui mina olin tööl, oli mees tema kõrval. See aitas hoida kainet mõistust ja lootust, et kõik läheb hästi.“

Uue elu ärevus ja rahu

Kui Anete jäi ootama teist last, Rebekat, oli varasem kogemus tema sõnul segatud suurte emotsioonidega. „Teist korda rasedaks jäädes olin väga ärev, eriti alguses, enne 25. nädalat, mil Sebastian sündis. Samas tundsime taaskord suurt jumalikku rahu – me teadsime, et isegi kui beebi peaks varem sündima, võib kõik minna hästi.“

Rebeka sündis 39+3 nädalal, Sebsu 25+3 sünninädalal. See oli justkui märk ja sümbol. „Rebeka sünd oli imeline ja rahustav kogemus,“ lisas Anete.

Anete jagas olulist nõu enneaegse lapse vanematele. „Mu isa ütles, et enneaegse beebi sünd ei ole sprint, vaid maraton. See võib kesta kaua, aga lootust tuleb alati hoida. Ka kõige raskematel hetkedel on palju positiivseid lugusid, mis annavad jõudu edasi liikuda.“

Noor ema tõi esile sotsiaalmeedia olulisuse kogemuste jagamisel. „Hakkasime Sebastiani teekonda jagama juba esimese nädala lõpus, et pakkuda tuge teistele peredele. Meil oli veendumus, et kõik läheb hästi, ja tahtsime, et ka teised saaksid näha, et lootus ja tugev toetus on olemas. Sotsiaalmeediakontol s_toiming jagasime väga varakult meie poja teekonda, kust ehk nii mõnigi pere, keda on ootamas enneaegse lapse sünd, saab lugeda meie kogemuse kohta.“

Simulatsiooninukk – oluline panus enneaegsete hooldusse

Enneaegsete laste päeva puhul andis Aitan Eestit MTÜ Ida-Tallinna Keskhaiglale üle kaasaegse simulatsiooninuku enneaegsete vastsündinute elustamise harjutamiseks. Nuku soetamine sai teoks tänu Aitan Eesti MTÜ püsiannetajatele. Organisatsiooni juhatuse liige Janar Saviir, ise viie lapse isa, rõhutas, kui tähtis on valmisolek keerulisteks olukordadeks.

„Me saame oma annetustega aidata neid, kes vajavad sündimisel suuremat tuge kui teised,“ sõnas Saviir. „Tänu headele annetajatele saame luua lootust ka kõige keerulisemates hetkedes ja pakkuda perele turvatunnet, et nende pisike saab parima võimaliku hoolduse.“

Simulatsiooninukk ei ole pelgalt õppevahend, vaid elumuutev panus haigla igapäevasesse töösse. „See aitab meditsiinitöötajatel läbi mängida keerulisi olukordi, mis võivad päriselus ootamatult tekkida ning võimaldab neil kriitilistel hetkedel tegutseda veelgi kindlamalt ja professionaalsemalt. Iga toetus aitab meditsiinitöötajatel valmistuda ootamatuteks ja keerulisteks olukordadeks, mis võivad muuta ühe väikese elu saatust,“ sõnas Aitan Eestit MTÜ esindaja Janar Saviir.

Dr Kadri Margus, ITK neonatoloogia osakonna pediaater, märkis, et simulatsioonid on olnud haigla igapäevaosaks juba üle kümne aasta.

„See nukk annab meile võimaluse luua realistlikumaid stsenaariume, tõsta meeskonna professionaalsust ja pakkuda peredele pehmemat sünnikogemust.“

Anete perekond on siiralt tänulik Eesti meditsiinisüsteemile ja inimestele, kes teevad kõik, et enneaegsed lapsed saaksid turvalise elu alguse. „Enneaegse lapse sünd võib tunduda hirmutav ja võõras, aga meie kogemus kinnitab, et lootus ja toetus aitavad läbi ka kõige raskematest hetkedest,“ lisas ta.