22.11.2024, 15:25
Laste seksuaalne väärkohtlemine veebis: millised on just praeguse aja suurimad ohud ja kuidas neid ennetada?
Väärkohtlejad kasutavad ära ka AI tehnoloogia arengut ning seetõttu laienevad ja muutuvad ka veebis toimuva seksuaalse väärkohtlemise vormid ja viisid.
Merit Korbe, SKA lastemaja teenuse juht
FOTO: Erakogu
Valdav osa igapäevastest tegevustest on tänapäeval vähemal või suuremal määral seotud interneti ja nutiseadmete kasutamisega. Kindlasti ei ole mõistlik ega ka vajalik moodsaid lahendusi karta, küll aga on hädavajalik, et oleme teadlikud nii võimalustest, mida uued lahendused pakuvad kui ka riskidest ja väljakutsetest. Interneti kasvava mõjuga kaasnevad ka üha keerukamad riskid laste turvalisusele – nagu veeb loob võimalusi lastele, on see tööriistaks ka laste väärkohtlejatele.
Laste seksuaalne väärkohtlemine veebis on tõusujoones
Mida varasemas eas lapsed nutiseadmeid kasutama hakkavad, seda põhjalikumad on nende IT oskused ja teadmised. Juba eelkooliealised lapsed veedavad aega täisealistele suunatud veebikeskkondades nagu Youtube, Facebook, Snapchat, TikTok jne ning seetõttu on kõrgemad ka riskid, et laps võib veebiavarustes väärkohtlejatega kokku puutuda.
„Lapsed, kes on sündinud praegusel digiajastul, ei ole kunagi kogenud elu ilma internetita ning vanemad peavad kohanema uute suhtlemise, õppimise, tegutsemise ja olemise viisidega1.“ Viimase 20 aasta jooksul on veebis leviva lastevastase seksuaalvägivalla materjalide maht üle kogu maailma märkimisväärselt kasvanud, mis omakorda on seotud tehnoloogia kiire arenguga. Samuti on tõusnud laste seksuaalne väärkohtlemine veebis, kus lapsed igapäevaselt toimetavad. Aastal 2022 teatati USAs enam kui 32 miljonist veebipõhisest laste seksuaalse väärkohtlemise kahtlusest2.
Laps vajab järelvalvet
Sageli arvavad lapsevanemad, et piisab lapse nutiseadmete kasutusele piirangute määramisest ja hoiatussõnade pealelugemisest. Paraku on vaja rohkemat: esmatähtis on lapsega usaldusliku suhte hoidmine, et laps tunneks, et ta saab oma vanemalt alati vajalikku tuge ja mõistmist, ka siis, kui on juhtunud midagi murettekitavat.
Samuti on oluline, et lapsevanem oskab ise veebis orienteeruda ning teab päriselt, millistel veebilehtedel ja äppides tema laps aega veedab ning kes on need inimesed, kellega laps igapäevaselt suhtleb. Näiteks, kui ilmneb, et lapsel on tekkinud keegi uus veebisõber või tuttav, siis tuleks proovida teada saada, kui vana see sõber on, mis teemadel, millistes veebikeskkondades ja kui sageli nad vestlevad.
Väärkohtlemisest tulenevate ohtudega toimetulekuks on vajalik, et lapsevanema järelevalve oleks regulaarne ja teadlik. Arvestada tuleb nii lapse vanust kui arengutaset. Niisamuti nagu ei jäeta eelkooliealist last ei kodus ega väljaspool kodu järelevalveta, ei tohi seda teha ka internetis.
Tehisintellekt on lisanud uued ohud
Kuna väga palju veebis aset leidvat seksuaalset väärkohtlemist on seotud intiimsete fotode ja videote jagamisega, siis on vajalik, et lapsega oleks räägitud ohtudest, mida enda ja teiste piltide ja videote levitamine sotsiaalmeedias kaasa võib tuua. Juba varakult tuleb lastele selgitada, et ka toredana näivad inimesed võivad lastele haiget teha ning esineda veebis kellegi teisena, näiteks saata endast fotosid, mis on fabritseeritud.
Väärkohtlejad kasutavad paraku ära ka AI tehnoloogia arengut ning seetõttu laienevad ja muutuvad ka veebis toimuva seksuaalse väärkohtlemise vormid ja viisid. Tehisintellekti poolt loodud piltide levik on muutunud maailmas üha laiemaks, kurjategijad ühendavad oskuslikult isikute näojooned intiimsete kehaosade piltide või videotega, mistõttu on keeruline tuvastada, kas pilt on võltsitud või töödeldud. Kui lapsevanema teadmised pidevalt arenevast digikeskkonnast on ebapiisavad, siis on vajalik omandada täiendavaid teadmisi koolitustelt või otsida tuge spetsialistidelt, samuti leiab vajalikku infot ja nõuandeid erinevatelt spetsiaalselt lapsevanematele loodud veebilehtedelt.
Veebi teel toimunud seksuaalse väärkohtlemise tagajärjed on sama tõsised kui kontaktse väärkohtlemise puhul. Pildid või lapse saadetud videod võivad minna ringlema ja neid võivad näha tuhanded inimesed, samuti ei ole neid siis võimalik enam „kätte saada“ ega hävitada, sh ka „turvalisena“ näivatest ja tuttavatest veebikeskkondadest nagu Facebook, Instagram ja Snapchat. Mida varem märkame lapse väärkohtlemisele viitavaid ohukohti, seda suurem on võimalus lapsele ja perele abi ja tuge pakkuda.
Lastemajja pöördutakse enamasti seksuaalse väärkohtlemise tõttu
Lastemaja on lapsesõbralik teenus seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega ja kahjustava seksuaalkäitumisega lastele, mis asetab esikohale lapse õigused ja toob kokku spetsialistid, kelle ühine eesmärk on taastada lapse heaolu ja turvatunne. Lastemajad asuvad Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus, kuid teenus on kättesaadav kõikidele abi vajavatele lastele Eestis.
Lastemajateenuse osutamiseks töötavad lapse heaolu nimel koos erinevad spetsialistid nagu lastekaitsetöötaja, politsei, prokurör, psühholoog ja paljud teised. Lastemajas hinnatakse lapse tervislikku ja sotsiaalset olukorda ja edasist abivajadust, viiakse läbi juhtumi lahendamiseks vajalikud uurimistoimingud ning pakutakse lapsele ja perele vajadusel psühholoogilist abi.
Alates 2022. aastast on Eesti lastemaja üleeuroopalise lastemajade võrgustiku täisliige. Barnahus võrgustik töötab selle nimel, et ühtlustada ja tugevdada lastemajade praktikat kogu Euroopas ning kaasab selleks võrgustikku kuuluvate lastemajade spetsialiste. Lastemajade pidev koostöö ja areng aitab tagada, et kõigil Euroopa lastel on võrdne juurdepääs oma õigusele olla toetatud, ärakuulatud ning kaitstud vägivalla eest.
2024. aasta esimese kümne kuuga on SKA lastemajja pöördunud 691 last, mis on 5% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. 497 pöördumist (72%) tehti tüdrukute kohta ja 194 pöördumist (28%) on seotud poistega. Peamiselt pöörduti lastemajja lapse seksuaalse väärkohtlemise või selle kahtlusega (549 pöördumist, 79%) ja kahjustava seksuaalkäitumisega (134 pöördumist, 19%).
2024. aasta esimese kümne kuuga on SKA lastemajast abi saanud laste keskmine vanus olnud 11,4 eluaastat. Enamik olid 14 a. noored (92 pöördumist ehk 13%). Lisaks oli abi saanute hulgas eelkooliealisi (kuni 7 a.) lapsi, kellega oli seotud 87 pöördumist (13%). Valdavalt olid pöördumised seksuaalse väärkohtlemise või selle kahtluse kohta (73 pöördumist, 84%).
