Õigel nädalavahetusel seame üles sussid ning ööl enne esimest adventi vahetuvad maagiliselt Kevin Ryani raamaturiiulis kõik raamatud jõuluteemaliste vastu, mänguasjarotatsioonis tulevad riiulitele jõululegod ja muu pühadeteemaline. Advendihommik algab aga kuuse kaunistamisega.

Sel aastal on meil aga veelgi rohkem, mida oodata, sest otsustasime alustada uue traditsiooniga – meie perega liitub elf on the shelf ehk vigurdav päkapikk.

Pühademeeleolu tooja

See ameerikalik tava sai alguse lasteraamatust „Elf on the Shelf: A Christmas Tradition,“ mille autoriteks on Carol Aebersold ja Chanda Bell. Kui autorid selle 2005. aastal avaldasid, ei osanud nad ilmselt unistadagi, et asjast kasvab välja traditsioon, mis igal aastal tuhandetes kodudes elevust tekitab.

Päkapikk või päkapikud saabuvad lapse juurde iga detsembrikuu algul ning igal hommikul on ta uues kohas, tegelemas millegi uuega. Eks need päkapikud ole ka parajad naasklid. Mõni päev teevad nalja, mõnel päeval suunavad last mingi tegevuse juurde, teinekord teevad aga isegi pättusi ja on üleannetud. Lapsele pakub päkapiku igahommikune otsimine aga palju elevust ning teeb pimedal ajal ärkamise vahvamaks ja kiiremaks. Päkapikkudega käib sageli kaasas reegel, et neid ei tohi puutuda, muidu kaotavad nad oma maagia. Kui see aga juhtuma peaks, turgutatakse neid jõululaulude ja kaneeli abil, millele raamatus on maagiline võim omistatud.

Meie peres saab päkapikk olema reeglitest vaba. See tähendab, et lepime küll kokku, et päkapikk peab jääma õhtu lõpus samasse kohta, kus ta hommikul leitud on, kuid temaga võib vahepeal siiski ka mängida. Meie perre tuleva päkapikud toreda mängu raames lihtsalt jõulumeeleolu looma ning advendiaega elevust pakkuma.

Loodame, et tabame nad mõnelt naljakalt teolt, saame nende suunamisel ka ise tehtud mõnda toredat tegevust ning ilmselt tabame meiegi nad vahel mõneltki pättuselt.

Esimene päev

1. detsembri hommikuks saabusidki vigurdavad päkapikud koos kuusega meie juurde. Öösel oli tavapärane toanurgas kasvav palmipuu asendunud kuusega, tuled olid kuusele juba ümber keritud ning nendesse kinni rippuma jäänud üks abivajav päkapikk. Kuuse all ootas Kevinit korvike ehetega. Seal, jõulukuulikeste keskel, oli aga veel üks päkapikk! Kaasas oli neil silt „Tere, Kevin Ryan! Appi! Jäime hätta! Palun ehime kuuse koos ära.“ Kuna Kevin Ryan, kellele päkapikk iga päev üllatusi valmistab, veel lugeda ei oska, siis pikemat kirja meie päkapikud talle ei jätnud. Suuremate laste puhul oleks aga ehk vahva selgitav kiri tore lisa. Meie seletame pojale ise, mis rolli päkapikud sel kuul meie juures täidavad ja mida oodata on.

Vigurdav päkapikk

Vigurdav päkapikk
Vigurdav päkapikk

„Mida, kuidas see siia sai,“ hüüdis Kevin ärgates kuuske märgates. „MIDA, KES NEED VEEL ON?! Issi, loe see kiri palun ette!“ palus ta elevusest ringi kekseldes. Pärast kirja lugemist selgitasime talle juurde, mis värk nendega päkapikkudega on. Oma tavapärase sussi sisse vaatamist tuli Kevinile selle suure imestustejada keskel juba meenutada. Igatahes ootab ta suure põnevusega, kus need päkapikud küll homme hommikuks olla võiksid!

Lustakat detsembrit ning ootame sind homme jälle piiluma, kuidas meil läheb.

Vigurdava päkapiku tegemistele annab hoogu Pepco. Pepco kauplustest leiab nii vigurdavad päkapikunukud kui ka mitmed tooted, mida päkapikud Kevinit üllatades kasutavad.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid