VIGURDAV PÄKAPIKK | Teine päev: päkapikud läksid kalale!
Kevin Ryanit rõõmustavad päkapikud on täna hommikul leidnud uue mooduse lapse üllatamiseks. Aga mis ulakusega lõbusad vennikesed sel korral välja on tulnud?
Kevin murdis eile päeval ikka üksjagu pead, mis päkapikud veel teha võiks ja sättis neid erinevatesse tegevustesse. Hulgaliselt pakkus talle nalja mõte sellest, et ehk on päkapikud hommikul hoopis tualetis ootamas. Kuigi olen näinud kalapüügistseeni ka tualetis, siis minul ei jagu julgust pere ainsat tualetti kinni kiletada!
Niisiis sai täna öösel kalapüügi jääväli hoopis meie köögi kraanikausist. Päksid olid endale kalastusaugud puurinud ning istusid lumehangede keskel saagi ootuses.
Et seda stseeni luua, panin esmalt kraanikausi põhja nii sinaka tooniga tuled, kui leida õnnestus. Eriti ideaalsed oleksid olnud läbipaistva juhtmega tuled. Tehtud veekogusse panin „ujuma“ ka mõned kalafiguurid. Seejärel katsin kraanikausi toidukilega. Ääred teipisin kinni ning katsin kunstlume hangedega.
Panin päkapikud kraanikausi servale istuma ning asetasin kätte õnged, mis pärit lapsepõlvest tuntud kalakeste mängust. Et kalastusauke lihtsam teha oleks, tuli appi abikaasa. Ta kuumutas käärid tulemasinaga soojaks ning seejärel sulas väike auk meie kilest liuväljale juba lihtsa vaevaga. Kalastusaugu äärde tegin lumevalli tuhksuhkru abiga, et see veidi torustikusõbralikum oleks. Kile peale puistasin hoolega ka Kevini poolt armastatud kalaküpsiseid. Viimaste detailidena lisasin väikesed kuusekesed, ühe pingviini ning hülge ja „ämbri“ juba püütud kalakestega.
Hommikul tuhises Kevin harjumuspäraselt otsejoones külmkapi juurde. Unesegasena ei saanud ta arugi, et köök on hulga valgem kui tavaliselt. Alles pärast kohupiima haaramist tõstis ta pilgu ja märkas päkapikke... „MIDA?!? See on ju uskumatu, mida nad on teinud meie kraanikausiga!“ hüüatas ta. „Nad on vist võlunud meie kraanikausi külmaks jääks ja püüavad seal nüüd küpsise kalu. Ja muide, mõne jääeluka on nad juba välja tõmmanud,“ selgitas poiss mulle õhinas.
Muidugi oli tal ka üksjagu küsimusi – kuidas me siis täna ikka käsi peseme ja kas kalakesed saavad ikka hiljem jää alt päästetud. Tuleb tõdeda, et Kevin on vist ka esimene laps, kes veidi päkapikkude peale kade on, sest küsimusi tekitas seegi, kas päkapikud tohivadki ise, luba küsimata, tema asju võtta ja kas ta need ikka tagasi ka saab, sest oma õnged ja kalad tundis ta vigurdavate tegelaste käes koheselt ära. Elevust on tänasest ettevõtmisest aga kõvasti. Juba poole ärkvel oldud tunni jooksul on Kevin mitu korda neid suure naerukihina saatel uuesti ja uuesti piilumas käinud.