VIGURDAV PÄKAPIKK | Viies päev: kellel on kõige pikem liug?

Eilne päkapikkude vigur on senini vaieldamatult suurim hitt ning andis mulle üksjagu aega kodukontoris päriselt keskendunult tööd teha. Läbi käisid sealt vist kõik Kevini mudelautod, mida ta nühkida aitas ning elevus selle üle mis päkapikk järgmiseks teeb kasvas üha enam.

Täna oli mul plaanis luua Kevini tuppa päkapikkude kelgumägi ning nad sinna kelgutama saata. Sellel oli ka kindel põhjus. Nimelt sai Kevin oma tuppa mõni päev tagasi uue, liumäega voodi. Mitte, et ta seal toas kunagi magaks, voodi on seal rohkem külaliste majutamiseks ja selleks, et vanematel oleks unistel nädalavahetuste hommikutel mugavam paluda, et mängime arsti või raamatuid vaadata. Liumäega ja kõrge voodi kasuks otsustasime, et voodialust pinda saaks mängimiseks kasutada ja sügis-talvisel ajal, kui oleme juba ligi 2 kuud kodus laatsaretielu elanud, saaks vähemalt laps liugugi lastes natuke liigutada. Nali on aga meie kulul, sest alla ta sealt lasta ei julge. Ronib üles küll mööda liumäge, kuid alla tuleb trepist. Lootsime, et ehk julgustavad päkapikud ka teda mäest alla laskma.

Õhtu saabudes oli plaan selge. Issi läheb Kevinit magama panema ning mina asun päkapikutamise ettevalmistusi tegema. Äkki teatas Kevin aga tähtsalt, et tema tahab oma uues voodis magada. Suured pisarad voolasid mööda ta põski, kui ta nii väga palus, et saaks vaid enda tuppa magama. Kevin tegi elu kõige kiirema uinumise ja magas suure norina saatel oma elu esimest iseseisvat und juba mõne minuti pärast. No mida me siis teeme? Otsustasime siiski kõik mängu panna ning vahelejäämisega riskides päkapikud tema mängukööki, otse voodi kõrvale paigutada.

Teipisime kingipaberi ülemise otsa mänguköögi ülemise ääre külge, panime keskele toestuseks tooli ning fikseerisime rulli alumise ääre taaskord põranda külge. Seejärel puistasin ühe padjatäidise jagu vatiini paberile lumeks. Üks päkapikk sai toetuma köögi ülemisele servale, teise teipisime keskel toestuseks oleva tooli külge. Mingi ime läbi saime selle kõik tehtud poega äratamata.

Kuna öösel kolis laps siiski meie kaissu, oli ta hommikul üsna ähmi täis. Päkapikke polnud üheski harjumuspärases kohas. Elutoas sussisisu uudistades hüüatas ta: „Aa, siis on ju köögis!“. Seal ei olnud, ka tualetis mitte. Enda toas neid nähes kiljatas ta: „Kuidas, ma ju magasin siin“.

Ikkagi imede aeg. Igatahes tundus talle, et päkapikkudel on olnud lõbus öö. Küsimusi tekitas aga lapses see, et kuskohast kõik see lambavill tuli? Ta oli täiesti veendunud, et tegu peab olema lambavillaga. Pakkusin, et ehk on tegu siiski vatiga, kuid selle peale vaatas ta mind nagu ma oleksin tõeliselt rumal ja ütles: „Ei no katsu ometi, see on ju täiesti lambavill, kus nad selle said?“. Jäin vastuse võlgu, sest tuli lasteaeda ja tööle kiirustama asuda. Eks õhtul, peale lasteaeda selgub, kas päkapikud julgustavad teda ka oma liumäge kasutama.

Vigurdava päkapiku tegemistele annab hoogu Pepco. Pepco kauplustest leiab nii vigurdavad päkapikunukud kui ka mitmed tooted, mida päkapikud Kevinit üllatades kasutavad.