Lutist loobumine – kuidas seda vähese nutuga teha?

Kui vanasti olid põhilised lutivõõrutusviisid luti „ärakadumine“ või katki lõikamine, mis päädis tihti suure nutuga, siis praegustele emadele tunduvad need võtted liiga jõhkrad. Neli ema kirjeldavad, kuidas nemad lutist rahumeelselt lahti said.

Hanna Briti (avapildil) ema Katrin otsustas võõrutamisele läheneda väga rahulikult. Eesmärk oli lutist vabaneda positiivse emotsiooniga, lapsele sobivas ajaraamis ja nii, et laps ise teeks otsuse loobuda.

Kui tüdruk oli kolmeseks saamas, pani ta luti suhu veel uinumiseks ja hommikul ärgates. Ema hakkas Hannale rääkima, et varsti peab lutita hakkama saama. Ta viis tüdruku hambaarsti juurde, kes selgitas, miks tuleb lutist loobuda. Usinat selgitustööd tegid ka vanavanemad. Õige pea said vanemad aga aru, et päris nii see ei tööta, et Hanna ise selle jutu peale lutist loobuks.