Kuidas valida beebile sobivad mähkmed ja vältida mähkmelöövet?

Kui perre sünnib pisikene beebi, siis ei saa mitte kuidagi üle ega ümber mähkmetest. Aga kuidas valida oma beebi jaoks need õiged ja mida üldse peaksid mähkmete kohta teadma? Sellest nüüd juttu tulebki.

Mähkmete kasutamise ajalugu ulatub sajandite taha. Esimesed „mähkmed“ olid kangatükid, mida kasutati imikute alakeha katmiseks ja uriini või väljaheidete „püüdmiseks“. Enne ühekordselt kasutatavate mähkmete leiutamist kasutasid inimesed eri kultuurides erinevaid lahendusi, näiteks Põhja-Ameerika põlisrahvad kasutasid sammalt ja loomset nahka, samas kui Euroopas kasutati sageli linast või villast valmistatud riidetükke. Ja kes siis ei oleks kuulnud marlimähkmetest, mida veel mõnikümmend aastat tagasi ka Eestis kasutati?

Tänapäevased ühekordsed mähkmed leiutati 20. sajandi keskel. Esimesed prototüübid ilmusid 1940. aastatel, kuid alles 1950. ja 1960. aastatel hakati neid laiemalt kasutama. Aastakümnete jooksul on mähkmed märkimisväärselt arenenud, tänu millele on need muutunud õhemaks, kergemaks ja imavamaks.

Mähkmete tüübid

Tänapäeval on turul saadaval palju erinevaid mähkmetüüpe, mis vastavad erinevatele vajadustele ja eelistustele. Järgnevalt vaatame mõnda peamist mähkmete kategooriat:

1. Ühekordsed mähkmed on tänapäeval kõige levinum mähkmetüüp. Need on valmistatud mitmest kihist, sealhulgas väliskihist, mis on veekindel, ja sisemistest kihtidest, mis imavad vedelikke. Ühekordsed mähkmed on populaarsed, kuna neid on lihtne kasutada ja need on mugavad. Kuid nende suurim puudus on keskkonnamõju, kuna nad ei ole biolagunevad ja seetõttu võib ühekordsete mähkmete lagunemiseks kuluda lausa sadu aastaid. Kui mõelda, kui mitu mähet ühe lapse peale päeva jooksul kulub, on see murettekitav tõesti. Aga kas mure kaalub mugavuse üles?

2. Korduvkasutatavad mähkmed on valmistatud looduslikest või sünteetilistest materjalidest, nagu puuvill, bambus või mikrokiud. Neid saab pesta ja uuesti kasutada, mis muudab need keskkonnasäästlikumaks valikuks kui ühekordsed mähkmed. Siiski, korduvkasutatavad mähkmed vajavad jällegi rohkem hooldust, kuna neid tuleb pärast igat kasutuskorda pesta ja kuivatada.

3. Hübriidmähkmed on kombinatsioon ühekordsetest ja korduvkasutatavatest mähkmetest. Neil on korduvkasutatav välimine kiht, kuid sisemine imav osa võib olla ühekordne või pestav. See võimaldab vanematel valida, millist mähkme osa nad vastavalt vajadusele ja olukorrale kasutada eelistavad.

4. Biolagunevad mähkmed on valmistatud looduslikest ja keskkonnahoidlikest materjalidest ning seetõttu lagunevad need looduses kiiremini kui tavalised ühekordsed mähkmed. Keskkonnasäästlikum alternatiiv on sageli aga kallim ja paraku pole need ka alati sama imavad kui tavalised ühekordsed mähkmed.

Kuidas valida sinu beebi jaoks sobiv lahendus?

Mähkmete valik sõltub paljudest teguritest, sealhulgas sinu lapse vanusest, naha tundlikkusest ja pere elustiilist. Mõned vanemad eelistavad ühekordseid mähkmeid nende mugavuse tõttu, samas kui teised valivad korduvkasutatavad mähkmed keskkonnasäästlikkuse kaalutlustel.

Enne ostmist on oluline arvestada ka mähkmete suuruse ja sobivusega, et vältida lekkeid ning tagada lapsele mugavus. Õigesti valitud mähkmed peaksid olema nahasõbralikud, hästi imavad ja piisavalt venivad, et võimaldada beebil vabalt liikuda.

Mis on mähkmelööve?

Mähkmelööve on tavaline nahaprobleem, mis tekib imikutel ja väikelastel, kes kannavad mähkmeid. Tegemist on nahaärrituse või põletikuga, mis avaldub tavaliselt punetuse, turse ja lööbena beebi mähkmepiirkonnas. Kuigi mähkmelööve ei ole üldjuhul tõsine, võib see põhjustada lapsele ebamugavust ja valu, mistõttu on oluline mõista selle põhjuseid, ennetamist ning ravivõimalusi.

Mähkmelööve tekib tavaliselt niiskuse, hõõrdumise ja ärritavate ainete kombinatsiooni tõttu. Kui uriin ja väljaheited satuvad mähkmesse, võivad need koosmõjus põhjustada nahaärritust, eriti kui mähet piisavalt sageli ei vahetata. Samuti võib mähkmelöövet soodustada naha hõõrdumine mähkme vastu, mis kahjustab naha loomulikku kaitsekihti. Mõnedel lastel võib lööve tekkida ka allergilise reaktsiooni tõttu mähkmete või intiimpiirkonna kreemide vastu.

Kandidoos, seeninfektsioon, on veel üks mähkmelööbe levinud põhjus. See tekib sageli niisketes ja soojades tingimustes, kus seened saavad kiiresti paljuneda. Sellisel juhul on lööve punasem ja teravam, sageli väikeste vistrike või naastudega.

Mähkmelööbe vältimiseks on oluline järgida mõningaid lihtsaid hooldusreegleid. Esimene ja kõige olulisem samm on mähkmete sagedane vahetamine, et hoida beebi nahk kuiv ning puhas. Ideaalis tuleks mähe vahetada iga 2–3 tunni järel või kohe pärast seda, kui beebi on teinud häda. Samuti on hea lasta lapsel võimalikult tihti ka mähkmeta olla, et intiimpiirkonda õhutada.

Erinevate tinkoksiidi või vaseliini sisaldavate kaitsekreemide või salvide kasutamine võib aidata vältida ärritust ja luua naha pinnale kaitsva barjääri. Need kreemid toimivad tõkkena, kaitstes nahka niiskuse ja ärrituse eest. Samuti tuleks eelistada lõhna- ja keemiavabade mähkmete ning puhastusvahendite kasutamist, et vähendada allergilise reaktsiooni riski.

Kui mähkmelööve on juba tekkinud, on oluline nahka õrnalt sooja veega puhastada ja seejärel pehme rätikuga kuivatada. Vältida tuleks seejuures tugevatoimelisi puhastusvahendeid, mis võivad lööbe hoopis hullemaks muuta. Pärast pesemist tuleks lasta mähkmepiirkonnal õhu käes täielikult kuivada ja seejärel kanda nahale kaitsekreemi. Kui lööve ei parane paari päeva jooksul või muutub tõsisemaks, tasub konsulteerida perearstiga.