Noorte spordiaabits | Ülekoormusest põhjustatud spordivigastusi on viimastel aastatel üha rohkem

„Noorte spordiaabits“ avab treeningtegevuse ja aktiivse liikumise vajalikkust, kuid ka murekohti, mis võivad tekkida, kui igapäevaselt liiga vähe liikuda või kui aktiivne noorsportlane ülekoormuse all kannatab. Viimastel aastatel on spordiarstid näinud just ülekoormusest põhjustatud vigastusi aina enam. Kuidas noore sportlase tervist hoida?

Tartu Ülikooli spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku spordimeditsiini osakonna juhataja, vanemarst-õppejõud dr Agnes Mägi on Noorte Spordiaabitsas selgitanud, et viimastel aastatel on noortel hobisportlastel olnud aina enam ülekoormusest tingitud vigastusi.

Need tekivad järk-järgult, kui treening- ja võistluskoormus ületab tugi-liikumisaparaadi koormustaluvuse piiri. Ülekoormusvigastused võivad mõjutada lihaseid, sidemeid, kõõluseid, luid ja kasvuplaate. Teismelisel on need struktuurid endiselt kasvamas ja arenevad sageli ebaühtlaselt, kuna luud kasvavad kiiremini kui lihased, kõõlused ja liigeskõhred. See ebaühtlane kasvumuster muudab noore lihased, kõõlused ja kasvuplaadi vigastustele vastuvõtlikumaks.

Millised on põhilised ülekoormusvigastuste sümptomid?

Dr Agnes Mägi on Noorte Spordiaabitsas esile toonud, et põhiliselt ilmneb ülekoormusvigastuse puhul valu, mis süveneb järk-järgult ja mida ei saa seostada mingi ägeda vigastuse, näiteks kukkumisega. Mingi teatud kindlat tüüpi koormuse juures läheb valu tugevamaks, puhates annab valu järele.

Esineda võib paistetust vigastatud piirkonnas. Muutuda võib ka spordiliigutuste tegemise tehnika, sest noor teeb mingeid liigutusi valu tõttu teistmoodi.

Või siis sportlane väldib valu põhjustavaid liigutusi ja tegevusi.

Paljusid ülekoormusvigastusi saab ära hoida. Arvestama peab vanuseliste iseärasuste, individuaalse ettevalmistuse ja võimetega. Organism peab saama ka piisavalt aega puhkuseks ja taastumiseks.

Üks paljudest ülekoormusvigastustest kasvueas on dr Agnes Mägi sõnul Severi tõbi ehk kasvueaga seotud luustumishäire kanna piirkonnas, mis võib olla tugeva kannavalu põhjus. „Severi tõbi, tuntud ka kui kandluu osteokondroos või apofüsiit, on üks levinumaid kasvavate noorte kannavalu põhjuseid. See esineb sageli just kasvu- spurdi ajal. Tegemist on kandluu luustumishäirega. Kannavalu teket soodustavad jooksmisel ja hüppamisel saadud põrutused, mis ärritab kasvuplaati. Kui püsiv koormus jalale ületab teatud piiri või treenitakse kõval pinnasel või on valitud vale spordijalanõu ja palju teisi põhjuseid, tekib kannavalu põhjustav põletik,“ selgitas Agnes Mägi „Noorte spordiaabitsa“ tervisepeatükis.

Et kaitsta noore inimese tervist ja treenida ohutult, on soovitatav läbida spordimeditsiiniline terviseuuring. Terviseuuringul hinnatakse noorsportlase kehalist arengut ja tervislikku seisundit ning antakse soovitusi tervisele ohutuks eakohaseks treenimiseks. Uuring aitab vähendada sportimisega seotud terviseprobleeme, vigastusi ja ülekoormuse tekkeriske.

Noorsportlase terviseuuring sisaldab järgmisi elemente:

• spordiarsti vastuvõtt ja arstlik läbivaatus,

• südame-veresoonkonna funktsionaalne uuring – elektrokardiograafia ja koormustest,

• hingamise uuring ehk spirograafia,

• vajaduse korral lisauuringud, sh vereanalüüsid ja erialaarstide konsultatsioonid,

• arstlik otsus ja soovitused – väljastatakse terviseuuringu protokoll ja tõend arstliku otsuse kohta.

Regulaarselt treenival ja võistlusspordiga tegeleval lapsel soovitavad spordiarstid läbida tervisekontrolli korra aastas, meditsiinilistel näidustustel ka sagedamini ehk vastavalt vajadusele. Vereanalüüse tehakse vastavalt meditsiinilistele näidustustele, noorsportlase kaebustele, sportlikule tasemele ning treening- ja võistluskoormustele.

SYNLAB Eesti laboriarst dr Anneli Raave-Sepp rõhutab, et spordiarstide vastuvõtult suunatakse enamasti tugevalt treenivaid noori ka verenäitajaid kontrollima.

„Neil noortel, kes aktiivselt treenivad, tasub kasvueas oma tervise kontrolliks teha vähemalt paari-kolme aasta tagant mõned analüüsid, nagu hemogramm hapnikuga varustamise võimekuse hindamiseks, ferritiin rauavaru kontrollimiseks, D-vitamiini taseme kontroll. See lisab kindlust, et trenni- ja elurõõm ei takerdu mõne olulise aine puuduse taha,“ sõnas dr Raave-Sepp.

Ta lisas, et laiemapõhjaline tervisekontroll on oluline just teismeeaga seotud muutuste avaldudes ,umbes 12–13 aasta vanuses ja pärast selle lõppu 15–16-aastaselt.

„Soovituslik on jälgida nii ferritiini taset veres, kui ka D-vitamiini taset. Ferritiin on keha rauavarude näitaja, mis on oluline lihaste, vere ja närvisüsteemi normaalseks toimimiseks. Madal ferritiini tase tähendab, et kehal puuduvad vajalikud rauavarud, mis võivad põhjustada kroonilist väsimust, lihasnõrkust ja keskendumisraskusi.

D-vitamiin, mis on vajalik immuunsüsteemi ja luude tervise jaoks, mängib olulist rolli ka energiataseme ja üldise heaolu säilitamisel. Kui verenäitajad on paigast ära, siis mõjutab see otseselt noorte sportlikku sooritust ja igapäevaelu kvaliteeti,“ rõhutas SYNLAB Eesti laboriarst.

„Noorte spordiaabits“ on Spordiaabitsa trilooga teine raamat. Lisaks on eelmisel aastal ilmunud „Lapse spordiaabits“, mis on suunatud 6-11-aastastele lastele ja nende vanematele.

Spordiaabitsad on saadaval www.spordiaabits.ee või Apollo kauplustest üle Eesti.