Ta rõhutas, et Noorte spordiaabits annab juhised noorele sportlasele, aga ka vanematele, kuidas noori nende sportlasteel toetada. Näiteks, kuidas tulla toime võitude-kaotustega, kasvuea väljakutsetega ning koormusega.

„Kui 10-aastase kaugushüppetulemus on parem kui sama noore kaugushüppe skoor 13-14-aastasena, mil keha on kasvueas, lisandunud on pikkust-kaalu, siis see ei tähenda, et noor spordis ei arene. Teda tuleb muutusega kohanemisel toetada. Treenida tehnikat ja ka tugevust, anda aega ja siis tulevad ka tulemused,“ selgitas Tein.

Discgolfar Kristin Lätt tõi näitena esile, et tema noorsportlasena koges ülekoormust.

„Treeninguid oli teisme-eas liiga palju või olid need liiga tugevad. Organism lihtsalt ei jõudnud taastuda. Mingil hetkel oli ületreening nii kõva, et enam ei jaksanud normaalselt ka igapäevaelulisi toiminguid teha. Pidev väsimus mattis enda alla, olin päris tihti tujust ära. Samas tahe sporti teha oli ikka alles, lihtsalt keha ei jõudnud järele,“ kirjeldas Lätt koormusest põhjustatud tervisemuresid.

Kui Lätt treenis noorena tugeval tasemel võrkpalluri ja ka suusatajana, siis tema sportlasteekond on jõudnud läbi väljakutsete välja discgolfini, mis on tema kirg.

Lätt rõhutas, et füüsilise trenni ja koormuse kõrval on kindlasti oluline ka vaimse pingega toimetulek ning tasakaal.

Nii nenditi raamatuesitluse arutelus, et kuigi paljud sportlased on oma alal väga-väga tugevad, kuid kui vaim pole võistlusel tasakaalus, siis ei tule ka tulemust.

Tein lisas, et ka noorsportlaste vaimse tervise baasküsimused on Noorte spordiaabitsas lahti räägitud, kuid noorte toetamisel on väga suur roll nii treeneritel kui lapsevanematel. „Vahel piisab lihtsalt olemas olemisest, vahel on tarvis juba professionaalsemat abi,“ sõnas Tein.

SYNLAB Eesti laboriarst dr Anneli Raave-Sepp, tõi esile, et tegelikult peaks iga aktiivselt liikuv inimene aeg-ajalt oma tervisenäitajaid kontrollima. Noorsportlaste puhul on see veelgi olulisem. „Neil noortel, kes aktiivselt treenivad, tasub kasvueas oma tervise kontrolliks teha vähemalt paari-kolme aasta tagant mõned analüüsid, nagu hemogramm hapnikuga varustamise võimekuse hindamiseks, ferritiin rauavaru kontrollimiseks, D-vitamiini taseme kontroll,“ sõnas dr Raave-Sepp.

Ta lisas, et tugeval tasemel noorsportlasi suunatakse juba treenerite poolt spordiarsti juurde, aga ka iga aktiivne hobisportlane saab ja võiks, kas perearsti või erameditsiini poole pöördudes siiski oma tervisenäitajaid kontrollida, et teada, mis on nende norm ja jõuda näitajate ebakõla puhul kiiremini tervisemuredele jälile.

Kõik arutelus osalenud nõustusid, et spordiharidus on tarvilik, et treenida teadlikumalt, hoida vaimset ja füüsilist tervist toonusest ning teada ka, kuidas oma lähedasi inimesi vajadusel toetada või kuhu abisaamiseks suunata.

„Noorte spordiaabits“ on Rock korvpalliklubi poolt ja kümnete spordi- ja terviseekspertide sisendi baasilt koostatud teaduspõhine teos. Lisaks on eelmisel aastal ilmunud „Lapse spordiaabits“, mis on suunatud 6-11-aastastele lastele ja nende vanematele.

Spordiaabitsad on saadaval www.spordiaabits.ee või Apollo kauplustest üle Eesti.

Pühapäeval, 15. detsembril kell 14.00 toimub raamatuesitlus Tartus Lõunakeskuse Apollo raamatupoes.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena