AASTANE SÄÄSTMISEKSPERIMENT | „Rahaasjad pole enam miski, millest rääkimist kardaksime“

Viisime tänavu läbi ainulaadse eksperimendi, kus Pärnust pärit Kruusmannide pere avas oma rahakoti ja finantsotsused tuhandete jälgijate ees. Pere eesmärk oli aasta jooksul säästa, õppida investeerimist ja kasvatada meelerahufondi, et tagada rahaline kindlustunne ning stabiilsus. Detsembriga lõpeb aasta ning ühtlasi pool aastat iseseisvat tegutsemist. Kuidas Kruusmannidel on läinud ja mida nad on õppinud?

Kuue kuu jooksul on pere saavutanud palju. Peamine võit on olnud meelerahufondi loomine, mis andis kindlustunde ajal, mil pere sissetulekud vähenesid. „Kui minu vanemahüvitis lõppes, oli meil ette teada, et sissetulekutes tekib auk. Meelerahufond võimaldas rahulikult edasi toimetada, ilma et oleksime pidanud oma elustiilis suuri muudatusi tegema,“ selgitab pereema Marta. See stabiilsus on olnud eriti oluline Marta tööotsingute ajal, mis pole veel vilja kandnud, kuid millele ta saab keskenduda ilma rahalise surveta.

Tulud, kulud ja investeerimine

Eksperimendi alguses oli pere jaoks oluliseks tööriistaks tulude-kulude tabel, mida täideti hoolega. Suvel, kui rutiinist kõrvale kalduti, jäi tabeli pidamine aga unarusse. „Tagantjärgi on keeruline kõiki numbreid meelde tuletada, kuid teame, et tulevikus tuleb selliste pauside vältimiseks end rohkem distsiplineerida,“ tunnistab Marta. Põhiküsimus pole siiski ainult andmete kirja panemises, vaid ka harjumuste muutmises ja selles on pere teinud suuri edusamme.

Teisel poolaastal jõudis pere rohkem sukelduda ka investeerimismaailma. Mõlemal vanemal on juba olemas III pensionisammas, kuid nüüd avasid nad ka investeerimiskontod, et laiendada oma rahalist portfelli. Marta sõnul on investeerimine olnud väljakutse, kuna teema on neile võõras ning teadmiste laiendamine nõuab süvenemist ja aega. „Praegu loeme, jälgime ja õpime. Eks aeg näitab, kuhu jõuame,“ ütleb ta.

Kuigi lapsed on pere jaoks oluline fookus, ei ole nende jaoks veel eraldi investeerimisvahendeid loodud. Marta sõnul on oluline esmalt kindlustada pere finantsiline tagala ja koguda ise rohkem kogemust, enne kui lastele investeerima hakatakse. Küll aga arutatakse igapäevaselt raha säästmise, planeerimise ja kasutamise teemadel. „Näiteks ei luba me osta uut lego, kui eelmine komplekt pole veel kokku pandud – kõik algab väikestest harjumustest,“ selgitab pereema. „Mida rohkem lapsed küsivad, seda rohkem ka selgitame – miks ei saa koju osta nii palju jõuluehteid, miks peab tööl käima ning miks me ei osta lihtsalt täna, kohe, uut kodu. Iga päev leiab tegelikult võimaluse selle teema üle arutlemiseks ja eks see ongi laste puhul hea, nad on nii uudishimulikud,“ tõdeb Marta.

Kooli lõpetamine lükkub tulevikku

Lisaks finantsplaanidele on pere jõudnud selgusele ka tulevaste eesmärkide osas. Kui aasta alguses kaalusid nad isegi välismaale kolimist, siis teise poolaasta jooksul selgus, et pere soovib pigem keskenduda oma kodu soetamisele kodulinnas. „Me tahame oma pesa ja see on nüüd meie peamine eesmärk,“ kinnitab Marta. Lisaks koduostule on pere eesmärgiks kasvatada oma meelerahufond ja jätkata pensioni- ning investeerimisplaanidega.

Poole aastaga on pereema paremale selgusele jõudnud ka iseenda unistuse osas muuta hobi oma põhisissetulekuks. „Sain aru, et igapäevatööna ma seda siiski ei tahaks teha, kuid hobina tegelen sellega ikka“ selgitab ta. Ka varasem plaan jätkata poolelijäänud kooliõpingud lükkus edasi, kuna lasteaia kohanemisperiood ja haiguste hooaeg võtsid oma aja. „Praegu oli mõistlik keskenduda perele ja tööotsingutele,“ ütleb Marta.

Rahast rääkimine pole enam tabu

Kruusmannide teekond rahatarkuse eksperimendis pole olnud pelgalt rahaasjade korrastamine, vaid ka elustiili muutus. Nüüd on pere omavahelised vestlused rahaasjade üle muutunud igapäevaseks. Marta sõnul on nende mõtteviis täielikult muutunud – rahaasjad ei ole enam midagi, mida kardetakse või välditakse. „Säästupuhver on imeline kindlustunde andja. Aastalõpu seisuga oleme sinna suutnud panna kuskil 6500 eurot. Uskumatu on mõelda, kuidas me varem selle raha kogu aeg laiaks lõime,“ tõdeb pereema.

Kuigi aasta lõpp on lähedal, teavad Kruusmannid, et nende rahatarkuse teekond ei lõpe eksperimendi lõpuga. Vastupidi – nad plaanivad jätkata säästmise, investeerimise ja finantsilise kindlustunde tugevdamisega. Nende suureks inspiratsiooniks ja toeks on olnud Kogumispäeviku kogukond, aidates perele selgitada koduostuga seotud teemasid nagu kodulaenu intressid ja energiakulude vähendamine. „Oleme saanud palju teadmisi ja inspiratsiooni inimestelt, kes jagavad oma kogemusi. See on aidanud meil teha teadlikumaid otsuseid,“ räägib Marta.

Pere tegemisi kajastas kogu aasta vältel Pere ja Kodu artiklitesari ning ka Kogumispäeviku grupp.