Emotsioonid lennureisilt. „Kui lendad koos lastega, siis palun ära joo end kännuämblikuks, kes püstigi ei seisa“

„Kas nende laste tulevikumälestus sellest puhkusest on see, kuidas ema-isa end lennukis täis kaanisid ja käitusid nii ebaadekvaatselt, et võõrad sekkuma pidid,“ arutleb lugeja hiljuti nähtud intsidendi üle.

Olude tõttu lendan ma päris palju. Igal kuul mitu korda. Ja kuna maailm on suur ja lai, siis jagub sellesse ka väga eriskummalisi inimesi, keda annabki väga edukalt kohata just lennujaamades ja lennukites.

Kui tihtipeale on need märkamised pigem muigama ajavad või õlgu kehitama võtvad, siis viimasel paaril korral on mul pigem hakanud kurb. Ja seda kurbust on minus tekitanud lapsevanemad.

Eelmisel kuul haaras mu pilgu suitsuruumis olev naine, kes küüntega vastu suitsuruumi klaasi ennastunustavalt klõbistas. Põhjuse leidmiseks kulus mul sekund: nimelt oli ta jätnud veidi eemale ukse taha turvahällis oleva beebi, kes nuttis. Ema kimus paksu sigaretitossu täis ruumis suitsu, imik nuttis uhkes üksinduses